Juba 1963. aastal asutatud erafirmal on selja taga sadu edukaid projekte ning pärast firma SpaceDev ostmist 2008. aastal asuti kosmoselennuki projekti kallale, mis sai nimeks Dream Chaser. Täna on ettevõtte peamisteks lepingupartneriteks NASA ja USA kaitseministeerium.
Dream Chaser eraldas 2021. aastal kosmoselennuki projekti tarbeks endast tütarfirma Sierra Space, mis pidi kosmoselennuki esimese stardi korraldama juba sel aastal, kuid see lükati siiski edasi 2023. aasta veebruari. Lennuki peaks orbiidile viima ULA (United Launch Alliance) kanderakett Vulcan Centaur, mis on ULA-l arenduses aastast 2014 ja mille esimene lend saabki olema Dream Chaseriga.
Kosmoselennuk on sooritanud mõned edukad atmosfäärilennud (prototüübid Eagle ja Ascension) ja 2023. aastaks on planeeritud NASA jaoks demonstratsioonlend ISS-i juurde lennukiga DC01 Tenacity (Püsivus). Hiljem plaanitakse ka 3-7 inimesest koosneva meeskonnaga lende.
Kargoversiooni DCCS (Dream Chaser Cargo System) maksimaalne kandevõime on 900 kg, kuid seda on võimalik suurendada lennuki sabasse kinnituva Shooting Star-nimelise 4,6 meetri pikkuse kargomooduli abil veel täiendava 4,5 tonniga. Erinevalt mitte kokkuvolditavate tiibadega Crewed Dream Chaser-versioonist on kargoversiooni tiivad kokkukäivad – et ta mahuks oma 5 meetrise diameetriga ka sellistesse kanderakettidesse nagu Atlas V või ESA Ariadne 5.
SNC-l ongi käimas koostööprojekt mitmete Euroopa ettevõtetega, loomaks Dream Chaser for European Utilization (DC4EU) süsteemi. Lisaks valis ÜRO Office for Outer Space Affairs (UNOOSA) just Dream Chaseri oma projekti koostööpartneriks, pakkumaks kosmose uurimise võimalusi neile ÜRO liikmesriikidele, kel endi kosmoseprogrammid puuduvad. See lend peaks startima 2024. aastal Arianespace´i kanderaketiga.
Suur huvi Dream Chaseri vastu on ka USA kaitseministeeriumil, et sooritada ülikiireid transpordimissioone Maa eri punktide vahel vähem kui kolme tunniga. Seda enam, et selline lennuk saab maanduda igal lennuväljal, mis saab vastu võtta tavalise Boeing 737.
Kuna Dream Chaseri kasutab erinevalt omaaegsest Space Shuttle’ist ohutut etanoolil põhinevat kütust (mitte kõrgtoksilist nagu hüdrasiin), saab teenindav meeskond koheselt peale maandumist tegutsema asuda ja see on kiire transpordi korral oluliseks boonuseks.
Termilise kaitse tagavd lennukile ränipõhised kaitseplaadid ning nina ja tiibade esiküljed on lisaks kaetud erilise TUFROC-kattega (Toughened Unipiece Fibrous Reusable Oxidation Resistant Ceramic).
Eelmise aasta oktoobris teatasid Sierra Space ja Jeff Bezose Blue Origin oma kommertsiaalkosmose ja kosmoseturismi teenuste arendamisest, sh plaanist luua ja orbiidile viia kommertskosmosejaam nimega Orbital Reef.
