Samme astuti nii kosmosetehnika kui -teaduse osas. Oli n-ö peenteaduslikke kui ka suurema avaliku huvi osaks saanuid.
Elon Musk ja SpaceX
Minu meelest oli suurimaks tähtsündmuseks, mis oluliselt mõjutab kõiki ülejäänuid, Ameerika ettevõtja Elon Muski kosmosefirma SpaceX poolt rahvusvahelisse kosmosejaama ISS astronautide viimine. Kui üheksa aasta eest lõpetati kosmosesüstikute programm, jäid ainsateks kosmosejaama mehitajateks venelased, kellele see oli ka suur rahateenimise vahend. Nende tahtest ja suvast sõltus kogu inimeste tegevus kosmoses, samas kannatas USA maine kosmoseriigina.
Siin tulebki mängu Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit ja praegu USAs elav ettevõtja Elon Musk, keda maailm tunneb juba varasemast ajast tema elektriautode Tesla järgi. Viimane läbis hiljuti suure aktsiatõusu, tehes Muskist maailma rikkaima mehe enam kui 4 miljardiga ja tõugates troonilt senise „kunni“ Jeff Bezose. Kosmos on Muski köitnud ammu – niipea kui saabusid teated kosmosesüstikute programmi peatsest lõpetamisest, haistis ettevõtja nina suurt kasu tõotavat tegevusala. Sõltumata sellest, et senini oli kosmosevaldkond olnud ainult hiiglaslike riiklike institutsioonide käes. Kuid kus palju mõisa köit vabalt käes, siis las seal see ka lohiseb. Uut valdkonda põhjalikult uurides avastas Musk eraettevõtjana (kes peab ise kogu lõbu kinni maksma) ühe suure kokkuhoiuallika kogu kanderaketinduse ja hiljem ka muu keeruka ja kalli tehnika korduvkasutuse näol.
Ja nii see algas. Kuigi korduvkasutust pilkasid isegi tuntud tegijad astronautika vallas, ei jätnud Musk jonni. Tema arvutuste kohaselt oleks materjalide väärtus ainult 3% kogu stardi maksumusest. Ise oma töökodades ehitades ja hiljem hooldusremonte tehes suudaks ta iga stardi hinda kuni kümme korda alla tuua, samas ikkagi 70% kasumit teenides. Kui pärast ameeriklaste lahkumist jäid peamiseks kosmosevedude tegijateks venelased ja prantslased, kelle iga start maksis ligi 60 miljonit dollarit, siis Elon Muski kommertsstardi hind jäi/jääb vahemikku 5–7 miljonit stardi kohta. Kaks aastat tagasi oli Muski SpaceX firma käes juba kaks kolmandikku kogu maailma kosmoseveostest.
Aga firma suurpäev saabus eelmise aasta 30. mail, mil SpaceX Crew Dragon Demo-2 pardal startisid ISSi suunas teele kaks ameerika astronauti – Robert Behnken ja Douglas Hurley. Start Floridas Kennedy kosmosekeskuse stardikompleksis 39A lükkus küll ilma tõttu 3 päeva edasi, kuid kõik sujus edukalt. 16. novembril viidi kosmoselaeva uuema versiooniga SpaceX Crew-1 ISSi juba neli astronauti: kolm ameeriklast – Michael Hopkins, Victor Glover ja Shannon Walker ning Jaapani Kosmoseuuringute Agentuuri (JAXA) astronaut Soichi Noguchi. SpaceX pardal plaanib ISSile lennata tuntud märulifilmide tegija Tom Cruise, et teha filmi reaalsetes kosmosetingimustes. Tegemist on mängufilmiga, mis valmib Elon Muski, NASA ja Tom Cruise’i koostöös. Igal juhul on see taas üks Hollywoodi rekord – märulifilmi filmimine 250 km kõrgusel Maa kohal. NASA administraator Jim Bridenstine ütles selle kohta: „Me vajame populaarmeediat, et innustada noori valima inseneride ja teadlaste elukutset, viimaks ellu NASA ambitsioonikaid plaane.“
Kuid sellega pole innovaatori ambitsioonid rahuldunud. Juba aastal 2016 kuulutas ta välja Interplanetary Transport System’i nimelise programmi (mis praegu kannab nime Starship), lendamaks algul Kuule ja hiljem juba punasele planeedile Marsile. Uus kaheastmeline kosmoselaev peaks olema täielikult taaskasutatav ning suutma vedada orbiidile suuri koormaid. Märtsis alanud katsestardid miniatuursete mudelitega jõudsid „täismahuni“ suve lõpupoole SN8 stardiga, mis küll maandudes plahvatas, ent andis suure hulga olulist infot. SpaceX loodab esimeste edukate kommertslendude algust juba sel aastal ja Kuule-Marsile jõudmist nelja kuni kuue aasta jooksul.
Hiina uljad sammud kosmoses
Juba 17 aastat tagasi alustas suurriik Hiina oma rahvuslikku Kuu-uuringute programmi Chang’e (Hiina kuujumalanna nimi). Programmi esimene kosmosesond, Kuu orbiteerija Chang’e 1 startis 24. oktoobril 2007. Chang’e 3 ja 4 sooritasid õnnestunud kuundumise ning viisid Kuu pinnale kulgurid. Viimane missioon Chang’e 5 startis 23. novembril 2020 Wenchang Spacecraft stardiplatvormilt Hainani saarel, kuundus 1. detsembril, korjas kokku 1,731 kg pinnasenäidiseid ja saabus nendega edukalt tagasi Maale 16. detsembril. See oli esimene inimkonna Kuu-näidiste toomise missioon pärast nelja aastakümmet, kui seda tegi NSVLi Luna 24 ning Hiinast sai kolmas riik maailmas, kes on Kuud Maale vedanud. Hiinal on planeeritud veel kolm Kuu-missiooni 2023–2027.
Hayabusa 2 ja asteroid
Tunduvalt kaugemalt kui Kuu on näidiseid tagasi Maale toonud jaapanlased. Nende esimene Hayabusa missioon startis aastal 2003 ja taris Maale pinnanäidiseid asteroidilt 25143 Itokawa aastal 2010. Neli aastat pärast seda startis Hayabusa 2 asteroidi 162173 Ryugu suunas, milleni ta jõudis 27. juunil 2018 ning asus pärast pinnaproovide võtmist ja asteroidi põhjalikku uurimist 2019. aasta novembris tagasiteele koju. Maandumismoodul saabus Austraaliasse eelmise aasta 5. detsembril ning näidised sõidutati koju JAXAsse uurimisteks.
Järgmine Hayabusa on lükatud kaugemasse tulevikku – aastasse 2031 ja asteroidiks on 1998 KY26.
Megamagnet
Astronoomid avastasid pulsarist neutrontähe, mille magnetvälja tugevus on umbes miljard teslat (1 GT). Võrdluseks – Päikese magnetvälja tugevus on tipus umbes 0,4 teslat, planeet Maa piirdub aga ainult 30 mikroteslaga. Tugevaim laboris loodud magnetväli on ka olnud ainult 1200 T.
Kas tulnukate eeter?
Üks kummalisi nähtusi, mis eelmisel aastal hulga uut infot juurde sai, on FRB (Fast Radio Burst). Juba aastakümneid on see kummastav nähtus teadlaste tähelepanu pälvinud. Tavaliselt millisekundilise kestvusega nähtuse avastasid teadlased eelmisel aastal pikemal kujul. Üks sellistest on suisa 16päevase tsükliga – raadiosignaalide pursked kestavad 4 päeva ja sellele järgneb 12päevane raadiovaikus. Samuti tuvastati ühe 2012. aastal avastatud FRB, mida varasemalt peeti juhuslikuks, tsüklilisus. See FRB on aktiivne 90 päeva, millele järgneb 67päevane eetrivaikus.
