- OnePlus 10 Pro
- Samsung Galaxy S22 Ultra
- Xiaomi 12 Pro
Tippmudelite jõudlus küll kasvab, ent paljude jaoks on see juba rohkem kui piisav. Keerulised ajad pole puutumata jätnud ka elektroonikatööstust, mis tähendab probleeme nii tootmismahtudes kui logistikas.
Jõudlusnäitajatele enam otseselt ei rõhuta, vaid esitletakse kõikvõimalikke lisaomadusi – olgu nendeks siis „tehisintellektne“ kaameraäpp, telefonis peidus olev puutepliiats või midagi kolmandat.
Tuttavad näod
Samsung Galaxy S22 Ultra toob tagasi tükikese minevikust ehk puutepliiatsi. Nurgelise disainiga Galaxy S22 Ultra võiks vabalt ollagi uus Note-seeria telefon.
OnePlus tegi algselt endale nime võimeka „säästutelefonina”, aga viimased tippmudelid ei jää omadustelt konkurentidele alla ning hindki on seadmele vääriline. Koostöö Hasselbladiga jätkub ning fotode koloriit on väidetavalt veelgi kenam.
Xiaomi 12 Pro on tuntud Hiina brändi uusim tippmudel, sest Xiaomi Mi 11 Ultra pole veel uuendust saanud. Teoorias Xiaomile vastast pole, vähemalt nii mõnegi näitaja osas – kolm 50 Mpx kaamerat, 120 W laadimine ja 120 Hz värskendussagedusega ekraan.
Kõigi telefonide opsüsteemiks on Android 12, aga tootjad on seda vähem või rohkem isikupärastanud. OnePlusi kasutajaliidese nimeks on OxygenOS, Samsungil One UI ja Xiaomil MIUI. Ekraanid on peaaegu võrdselt suured, vahemikus 6,7-6,8 tolli, mis tähendab, et pigem on tegemist kahe käe seadmetega. Korpuste materjalivalikutes domineerib matt pinnaviimistlus, mis ei kogu nähtavalt sõrmejälgi. OnePlusi ja Xiaomi komplektis on silikoonist ümbris.
Eredusrekord püstitatud
Tipptelefonide ekraanid on erakordselt ilusad. Selget ja ülisujuvalt liikuvat pilti on kena vaadata ja katsuda, aga kõige selle ilu juures on väike „varjukülg” – suur resolutsioon ja 120 hertsine värskendussagedus panevad proovile aku vastupidavuse. Kõigil telefonidel on värskendussagedust dünaamiliselt muutvad OLED-paneelid (LPTO 2.0), mis võimaldab staatiliste kujutiste korral sageduse minimaalseks langetada.
Mõõtmiste käigus selgus uus rekord – S22 Ultra ekraani heledus ulatus kohati 2000 nitini! Olgugi, et nii kirkana püsis ekraan vaid hetke, on see piisav, et eredamaski päikesevalguses teksti probleemivabalt lugeda.
Ekraane „tasakaalustavad” vähemalt nelja ampertunnised akud ning kiirlaadijad. Samsungi puhul kuulub laadija lisavarustuse hulka. Vähemalt päeva aktiivset kasutust võimaldavad kõik telefonid, harvema ekraanivaatamise puhul ka rohkem.
Jõudu jagub
Jõudluse osas võiks kõigi kohta öelda ühe sõna – piisav. OnePlus ja Xiaomi kasutavad Qualcomm Snapdragon 8 Gen 1 kiibistikku ning Samsung omaloodud Exynos 2200-seeriat.
Ajalugu näikse korduvat, sest Samsungi kiibistik pole ikkagi päris Qualcommi tasemel, eriti graafikarohkemate tegevuste puhul. Xiaomil on aga probleemid soojusega suurema koormuse puhul. Võistluse käigus aga tuvastas suutlikkust mõõtev Geekbench, et Samsung kasutab omamoodi dopingut – nimelt piirab telefon kümnete tuhandete äppide puhul protsessori kiirust, et vältida ülekuumenemist ja pikendada akuaega. Piirangutest on jäetud aga puutumata jõudlust mõõtvad äpid, et saavutada parim skoor.
Töömälu mahuks on olenevalt mudeliversioonist 8 või 12 gigabaiti. Kallim ja suurema töömäluga versioon pakub ka rohkem salvestusmälu – kuna mälukaardi lisamise võimalust pole, on vaja õige otsus teha ostul.
Samsung pakub ainsana suuremat salvestusmälu kui 256 GB, samuti on telefonil IP68 ilmastikukindlus, mis tähendab, et tolm ja vesi pole probleemiks. Ei puudu ka UWV-raadioside, mis võimaldab SmartTag Plus träkkerite puhul täpset positsioneerimist.
Xiaomi eriomaduseks on infrapunasaatja, mis võimaldab telefoni teleripuldina kasutada– kui alla laadida äpp Mi Remote Controller.
3,5 millimeetrist kuulariväljundit pole ühelgi telefonil.
Pika eluea saladus
Üheks põhjuseks, miks valida kallim telefon, võiks olla selle parem vastupidavus ajale – nii komponentide kui tarkvara osas. Viimastel aastatel on tootjad hakanud andma ajalisi tulevikulubadusi tarkvarauuendustele. Uuendused tagavad nii turvalisuse kui ühilduvuse tulevaste äppidega.
OnePlus ja Xiaomi lubavad tippmudelitele kuni kolme opsüsteemi uuendust (kuni Android 15) ja turvauuendusi vähemalt neljaks aastaks. Samsung aga trumpab konkurendid üle vähemalt nelja Androidi versiooniga ja viieaastase „turvapaketiga”.
Arvestades tippmudelite jõudlust ja funktsionaalsust, võiks need ajad olla pikemadki. Tasub ka teada, et aeg hakkab „tiksuma” alates mudelipõlvkonna müügile saabumise kuupäevast, mitte reaalsest ostukuupäevast.
Kaamerad pole just edasiminek
Kaamerate kvaliteet on viimastel aastatel telefonivõrdluste olulisim parameeter. Erinevalt soodsamatest mudelitest pole tippude kaameramoodulite nimekiri lihtsalt read tehnilistes andmetes, vaid need peavad ka päriselt tippkvaliteediga olema.
Tänavused kaamerauuendused pole just märkimisväärsed ning mõnel juhul polegi tegu uuendustega – vähemalt selle sõna otseses tähenduses. Samsungi kaameravalik on endiselt kõige laiem – lisaks lainurk-kaameratele kaks telekaamerat, mis pakuvad 3x ja 10x optilist suumi. OnePlus ja Xiaomi pakuvad vaid ühte telekaamerat, vastavalt 8 Mpx 3,3x ja 50 Mpx 2x optilise suumiga.
Ülilainurkkaamerate puhul käib võistlus kõige laiema vaatenurga nimel ja võitjaks on OnePlus 150 kraadiga. Samsung ja Xiaomi jäävad konservatiivsemaks vastavalt 120 ja 115 kraadiga. Xiaomi ülilainurkkaamera on fikseeritud fookusega.
Märkimisväärseks uuenduseks on (seadistus)võimalused nii pildistamise kui video osas, mis võiks muuta telefonikaamera sobiva(ma)ks ka profimate kasutajate jaoks. OnePlusi RAW-fotode dünaamika on 12 bitti ja Samsungil koguni 16 bitti.
TÄNAVUSED TIPPTELEFONID erinevad nii välimuselt kui sisult mullustest vaid marginaalselt. Kas on see tingitud keeruliselt olukorrast maailmas ja majanduses või on tegemist sisulise otsusega, teavad vaid tootjad ise. Kõige katvamat kaamerakomplekti ja suuremat funktsionaalsust pakub Samsung, ühendades ühte seadmesse S- ja Note-seeria tippseadmed.
Testi tulemused leiad augustikuisest Tehnikamaailmast.
