E-klassil baseeruv GLE on olnud Mercedes-Benzi mudelivalikus alates 2015. aastast, kuid tema ajalugu ulatub kahe aastakümne taguse I põlvkonna ML-seeriani välja. Just see auto oli esimesi omasuguseid (BMW X5 järgnes pisut hiljem) ja ta paistis silma ka sellega, et tootmisse läks ta mitte Euroopas vaid hoopis Ameerikas, kuhu selle tarvis ka uus tehas ehitati. Sama liini jätkab ka tänase loo peategelane, sest ka praegust Mercedes-Benz GLE-d toodetakse USAs Alabamas asuvas Tuscaloosas.
Nagu see enamasti olema kipub, on uus mudel oma eelkäijaga võrreldes taas oluliselt kasvanud. Ligi 5 m pikkusena on GLE üsna sama mõõtu nii BMW X5, Volvo XC90 kui Land Rover Discoveryga.
Koguni 8 cm veninud telgede vahe jääb nüüd vaid 5 millimeetrit alla 3 m piiri. See aga tähendab, et jalaruumi on tagaistmel pea 7 cm senisest enam ning pearuumigi on lisandunud üle 3 cm. Teist istmerida saab 10 cm ulatuses edasi-tagasi nihutada ning uudisena selle mudeli ajaloos leiab lisavarustuse lehelt kolmanda istmerea võimaluse – sarnaselt pearivaalile BMW X5-le.
Ehkki tänapäeva automaailmas kiputakse diiselmootoreid tahaplaanile tõrjuma, on selles autoklassis diisel igati elujõuline ja nii teevad GLE mudelivalikus diiselversioonid bensiinirüüpajatele ära skooriga 3:1. Tänane mootorivalik ei ole siiski lõplik, nii on oodata ka võimsaid Mercedes-AMG-versioone ja eks siis hakkab end praegusest enam õigustama ka sõidurežiimide valitsast leitav Sport-asetus.
2liitrise töömahuga GLE 300d on ainus neljasilindrilise jõuallikaga mudel, nii GLE 350d, GLE 400d (mõlemad 2,9liitrise kubatuuriga) ja ainsa bensiinirüüpajana valikus olev kolmeliitrine GLE 450 liiguvad kuue silindri toel (viimasel lisaks veel ka 48 V hübriidsüsteem).
Kõigilt GLEdelt leiab 9käigulise automaatkäigukasti ja loomulikult ka nelikveo 4Matic.
Muidugi pakuvad võimsamad mudelid paremat dünaamikat, ent reaalselt saab ka GLE 300 d jõuallikaks olev 270 kW diiselmootor ligi 2,2 tonni kaaluva automüraka liigutamisega hästi hakkama ning 7,2 sekundit 100 km/h-ni pole sugugi kehv näitaja (kui jätta kõrvale, et suurematel-võimsamatel versioonidel on need näitajad vastavalt 6,6 ja 5,7 sekundit).
Varustusnimekiri – nii põhi- kui lisavarustuse oma – on MB-le omaselt pikk ning sõltuvalt modifikatsioonist vahemikku 67 140-77 940 eurot jäävat baashinda saab soovi korral korralikult kergitada. Olulisematest lisadest vääriks kindlasti kaalumist õhkvedrustus (2052 eurot), süveneda tasuks ka erinevate lisapakettide olemusse.
Uue asjana väärib mainimist samuti lisavarustuses olev (7800 eurot) E-Active Body Control, mis kujutab endast 48 V elektrisüsteemil töötavat aktiivvedrustust. Süsteem jälgib eraldi kõiki nelja ratast ja sellest on lisaks mugavusele abi ka liivast või lumest läbi murdmisel.
Armatuurlaua kujustus jätkab uuel A-klassil kasutusele võetud joont ning armatuurlaud kujutab endast sisuliselt kaht kokku liidetud 12,3tollist tahvelarvutit. Selle juhtimine on võimalik nii esiistmete vahel asuva puuteplaadi kui roolil asuvate nuppude-puuteplaadikeste abil ning pärast põgust harjutamist osutub see meeldivalt kasutajasõbralikuks lahenduseks.
Uus GLE on ka esimene MB linnamaastur, millelt leiab info- ja meelelahutussüsteemi MBUX. Sellel on muuhulgas hääljuhtimissüsteem (mis saab probleemideta aru väljendist „Hi, Mercedes“, edasi läheb asi keerulisemaks...) ning puuteekraan ja mis iga sõiduga üha enam juhi harjumusi ja eelistusi tundma õppivat.
Maanteeameti registreerimisstatistika põhjal võeti Eestis eelmisel aastal esmaselt arvele 51 GLE-d, kodune peakonkurent X5 jäi alla vaid kahe autoga. Tänavu I kvartalis tegi BMW küll uuesti vahe sisse, ent nüüd kui uus GLE kohal, poleks mingi ime neid kaht rivaali aasta lõpus taas samal joonel näha.
