Kui juhtumisi saite juulis viiekümneseks, siis olete maamunal veerenud sama kaua kui Honda Civic. Nimelt esitleti Jaapanis 1972. aasta juulis esimest Civicut. Väike, aga tehnoloogiliselt eripärane auto sobis hästi toona kohe-kohe võimust võtvasse naftakriisi. Pool sajandit hiljem on nn Golf-klass segunemas ja kattumas kõikvõimalike pisilinnamaasturitega, nii et klassikaline luukpära on sunnitud oma võimu jagama.
Ja nüüd tuleb oma nägemusega välja Honda, kelle 11. põlvkonna Civicust vaatab vastu sihvakas küljejoon ja ootamatu noobel elegants. Uus Civic meenutab vähem Civicut ja tuletab ehk rohkemgi meelde Accordi-laadset sõidukit.
Kui eelmine luukpära-Civic kannatas ränga üledisainimise käes ja tema sõiduomadused kippusid olema sama heitlikud kui välisilme, siis uus Civic on täiesti teine auto. Räägitakse, et uurimis- ja arendustöö liidriohjad olid eurooplaste käes – teadagi on Euroopas autostjad piredamad kui Ameerikas või Jaapanis ning konkurents halastamatult tihe. Tagantvaates on uus Civic küll selgelt äratuntav jaapanlane, aga üle võlli ei ole seekord kiigutud. Eestvaade on suurepärane: soliidne, tasakaalus, liigsete detailideta, pigem vähem, kui rohkem.
Uus Civic on saadaval üksnes hübriidina ja sellega on Honda kogu Euroopa mudelivalik elektrifitseeritud. Civicu e:HEV on põhijoontes sama hübriidsüsteem, mis tuttav juba Jazzi ja HR-V pealt, aga Civicu pikaks venitatud kapoti all on uus 2,0-liitrine bensiinimootor. Vaikse edasiliikumise huvides on selle häält summutatud täiendava isolatsiooni ja uue mootorikattega, ka on jõuallikat viimistletud, et tekiks vähem vibratsiooni. Kahest elektrimootorist üks toimetab generaatori ülesannetes, laadides väikest 1,05 kWh akut, teine annab koos bensiinimootoriga välja 135 kW ja 315 Nm. Kiirenduseks 0-100 km/h märgitakse 7,8 sekundit ning ka kiirteel käib kiiruse juurde vajutamine vähimagi märgatava pingutuseta.
Honda insenerid pole unustanud neidki, kes tahavad nautida kurvilist teed ja on töötanud välja mootori tööd suunava Winding Road Detection´i, vähendamaks viivitust kiirendamisel.
Õigupoolest on viimistletud kogu veermikku, mis on teinud auto käitumise kurvides paremaks ja dünaamilisemaks. Paranenud on ka kere jäikus ning täiustatud esivedrustus on teinud kurvides sõidu eelkäijaga võrreldes tasakaalustatumaks, sujuvamaks ja küpsemaks. See pole enam see eelmise põlve Civic, lammutav nooruk „sõidan-nagu-poleks-homset“, vaid ootamatult kiire auto, mis hea sõitja käes käitub tasakaalustatult ja küpselt.
Sportrežiimi lülitudes muudetakse rooli ja gaasipedaali seadeid, ei muudeta aga vedrustust. Sportrežiimis võimendatakse mootorit kõlaritesse, ent selle peale ei maksa siiski ehmatada. Jah, enamasti on selline asi saatanast, aga siin on suudetud seda teha kuidagi nii, et see polegi üldse talumatult nõme.
Hübriidsüsteem kaalub siiski omajagu ning auto massi mõistlikes piirides hoidmiseks on kaalu mujalt kärbitud. Alumiiniumist kapott on eelmise mudeliga võrreldes 43% ja tagaluuk 20% kergem. Tublisti on täiustatud Honda SENSING-turvatehnoloogiat. Juhiabisüsteemid on treenitud töötama diskreetselt, tõhusalt ja üksteisega koos. Ja Civicul on üks paremaid reashoidjaid, mida hetkel pakutakse.
Eelkäijaga võrreldes 35 mm pikem telgede vahe ja 20 mm lühem tagumine ülend tähendab, et autos on rohkem ruumi. Ninaosa on eelmise põlvkonnaga võrreldes 25 mm madalam ja pisut allapoole toodud vööjoon annab tagaistujatele avarama väljavaate. Lai rööbe ja langev katusejoon koos saleda küljejoonega annavad autole sportlikult madala hoiaku. See kõik on nii erinev linnamaasturite või ka luukpärade loogikast, et lihtsalt jääb silma.
Ja siis need meekärgede kuusnurgad armatuurlaual! Ei mäleta, et oleks kuskil midagi ligilähedastki näinud. Uksest ukseni jookseb kitsas, väikestest kuusnurkadest metallriba. Selle kujustuses on rangust ja selgust, kõik on omal kohal, nupud teevad, mida nupud peavad tegema, puuteekraan on loogiline, materjalid head, näidikud loetavad. Kui otsida näidet universaalselt hästi töötavast autodisainist, siis siin see on: ilma kiiksudeta, ilma saamatu digitaaliata.
Kokkuvõtteks. Uus Civic on jäik, end sõidab mugavalt. Kõik töötab tervikuna, küpselt. Ja mis pole sugugi vähetähtis, kütusekulu alla 6 l/100 km näib täiesti realistlik.
Selline auto võiks ju endal ka olla.
