Pidamist muutuvates oludes

Jukka Antila
31.10.2022
Mirva Kakko

Nagu varemgi, võtsime proovida üheksa naastrehvi ja üheksa lamellrehvi. Nendega koos tahtsime katsetada, kuidas tulevad karmima talvega toime leebematesse oludesse mõeldud rehvid.

NAASTREHVID

  • Antares Grip 60 Ice
  • Bridgestone Blizzak Spike 3
  • Continental IceContact 3
  • Falken Winterpeak F-Ice 1
  • Goodyear UltraGrip Arctic 2
  • Hankook Winter I*Pike RS2
  • Michelin X-Ice North 4
  • Nokian Hakkapeliitta 10
  • Nokian Nordman 8

 

LAMELLREHVID

  • Bridgestone Blizzak Ice
  • Continental VikingContact 7
  • Dynamo Snow-H MWH01
  • Falken Winterpeak F-Snow 1
  • Goodyear UltraGrip Ice 2
  • Hankook Winter I*Cept IZ2
  • Kumho WinterCraft Ice Wi51
  • Michelin X-Ice Snow
  • Nokian Hakkapeliitta R5

VÕRDLUSEKS
Kesk-Euroopa lamellrehv

  • Continental WinterContact TS870
  • Aastaringselt kasutatav M+S
  • Continental AllSeasonContact

Vanasti oli kõik parem, suved päikeselised ning talved külmad ja lumised. Aga aeg teeb mälestused kaunimaks ja igal asjal on ikka teinegi külg. Tõsi on see, et talveilmad on vahelduvamad ja see muutus vaid tugevneb. Liikluses tähendavad kiired ilmamuutused, et rehvidelt nõutakse head pidamist ja juhitavust iga ilma ja temperatuuriga.

Ükski rehv pole täiuslik, kompromissid on vajalikud – nii rehvide kui nende kasutaja poolt.

Kui teepind on jäine, siis on ainult kummisegu, rehvimustri ja lamellide abil raske piisavat haarduvust saavutada. Rehvipinna pehmendamine aitab saavutada paremat haardumist jääl, kuid tuleb punkt, kus asfaldiomdused hakkavad liiga palju järele andma.

Paindliku konstruktsiooniga rehviga ei saa kindlat ja täpset juhitavust, mõlemat on aga vaja siis, kui ootamatult tekib ohtlik olukord ning rooliga tuleb teha kiireid liigutusi. Seda võib näha turu parimate lamellrehvide puhul, mille jääpidamine on timmitud väga heaks, aga asfaldiomadustes on tehtud kompromisse.

Kui muud nipid ammendatud, on viimaseks ja parimaks vahendiks jääpidamise parandamisel ikkagi naastud. Parimatel rehvidel on naastude arv üha suurenenud, tööd on tehtud ka naastude paigutusmustritega – kuni selleni välja, et mõnes rehvis kasutatakse kahte tüüpi naaste. Ühed peaksid parandama piki-, teised külgpidamist.

Tundub nii, et naastude arvu ja naastude arendustööga hakkab piir vastu tulema; parimate turul leiduvate rehvide naastude arv on vaevalt kümne aastaga kahekordistunud.

Parima jääpidamise saamiseks on suur naastude arv abiks. Teisest küljest kannatavad seeläbi rehvi juhitavus, mugavus ja müratase asfaldil. Naastrehvidel on teisigi miinuseid. Naastud kulutavad teed ja tõstavad õhku teetolmu. Naastrehvide valmistamine on kallim ja seda on näha ka nende hinnas.

Asfaldipidamist otsides

Talved on olnud vahelduvad ja pahatihti ennustamatud. Mõnel aastal on naastrehvid oma hinda väärt ja tõsiselt abiks, mõnel talvel saaks hakkama ka suverehvidega – kui need paar libedamat nädalat taksoga läbi ajada.

Igaühel on õigus ise otsustada, millised rehvid autole valida ja millistele omadustele rohkem rõhku panna.

Üks võimalus on suurima turvalisuse huvides valmistuda kõige hullemateks päevadeks. Siis on naastrehv kindlam valik, tuleb ainult valmis olla naastrehvide miinusteks ja nende kasutamiseks ka leebemate ilmadega.

Põhjendatav on ka lamellrehvide valik. Kõige libedamate teeoludega jäävad nende omadused küll naastrehvidest nõrgemateks, aga kogu ülejäänud aja tulevad need toime niisama hästi. Sõita on mugav ja vaikne ning enamasti on ka veeretakistus väiksem. Seejuures pole lamellrehvide jääpidamine üldsegi halb, head lamellrehvid on samal tasemel kehvemate naastrehvidega – või isegi paremad.

Tasuks aga meeles pidada, et kuigi lamellrehvid näevad välja nagu suverehvid, ei saa nende soojade ilmadega kasutamist siiski soovitada. Asi pole ainult pidamises ja juhitavuses, vaid pehmed lamellrehvid kuluvad kuival asfaldil suverehvidest kiiremini. See tähendab aga, et suvi läbi auto all veerenud lamellrehvide pidamine on järgmisel talvel märksa halvem, õigem oleks siis juba uued osta. Teise talve võivad lamellrehvid siiski veel vastu pidada, aga teisel suvel on nende pidamine märjal asfaldil juba üsna vilets.

Suve moodi talveolud

Nende maade jaoks, kus talved pehmemad, on rehvitootjad välja pakkunud põhjamaistesse oludesse mõeldutest erinevaid lamellrehve, millel on rõhk just asfaldiomadustel ja seda jää- ja lumepidamise arvel.

Võrdluseks võtsime kaasa kaks rehvi samalt valmistajalt, Continentalilt. Üks neist, TS879 on mõeldud Kesk-Euroopa jaoks, kus talv tähendab peamiselt seda, et asfalt on märg ja külm, aga vahel võib siiski ka lund sadada ning mõnel üksikul hommikul on teel ehk lausa jääkirmetis.

Teine, veelgi rohkem asfaldi jaoks projekteeritud rehv on AllSeasonContact, mis nime kohaselt peaks sobima aastaringselt ja iga ilmaga. Lõuna pool on selliste rehvide turuosa jõudsalt kasvanud.

Mõte on ju hea, sest kes ei tahaks pääseda kaks korda aastas tehtavast rehvivahetusest. Paraku on nende „iga ilma rehvide“ toimimine vähegi libedamates oludes kahtlasevõitu ja pahatahtlikumad ütlevad lausa, et „iga ilmaga“ tähendab seda, et need ei sobi ühegi ilmaga, ei talvel ega suvel.

Kuigi mõlemad on suunatud teistele turgudele, on need läbinud ametlikud talverehvidelt nõutavad lumepidamise katsed ning seega on nende kasutamine siingi täiesti seaduslik. Iseküsimus, kas nende kasutamine on ka mõistlik.

Vaatame päritolu

Hankisime võrdluseks rehve selle aasta jaanuarist märtsini. Veebruaris alustas suur rehvitootja Venemaa sõda Ukrainas. Paratamatult mõjutas see tarbijate soovi osta vene päritoluga rehve ja kehtestatud sanktsioonide kohaselt keelati EL riikidel alates 10. juulist 2022 rehvide import Venemaalt.

Enne testi algust õnnestus hankida Nokian Hakkapeliitta 10 Soomes valmistatud naastrehvid ja uuest Hakkapeliitta T5 lamellrehvist polnud Venemaal valmistatuid üldse saadagi. Siiski on 18 testitud rehvi seas 5 pärit Venemaalt: mõlemad Bridgestone´id ja Michelinid ning Nokian Nordman 8 ainult Venemaal tehtigi.

Jätsime sanktsioonidealuste rehvide tulemused sisse, sest ülejäänud peale Bridgestone Blizzak Spice 3 olid turul veel saadaval.

Michelin teatab, et X-Ice North 4 ja X-Ice Snow tootmine on üle viidud teistesse riikidesse ja need on jälle saadaval. Bridgestone väidab, et Blizzac Ice valmib nüüd Jaapanis. Blizzak Spice 3 on tootmisest maas, kuid algab EL territooriumil tuleva aasta kevadel uuesti. Nokian räägib, et kõigepealt püütakse turul kindlustada Hakkapeliitta mudelite saadavus. Venemaal toodetud Nordmane on veel ladudes, kuid margi tulevik on teadmata.

Kui tootmine lähebki ühest tehasest teise, püütakse rehvi omadusi säilitada samasugustena, nii peaksid testi tulemused sobima hoolimata valmistuskohast.

Muutused rehviturul ja valmistuskohtades võivad vastu talve kajastuda pigem rehvide vähenenud saadavuses. Aja jooksul olukord kindlasti paraneb, aga rehvivahetuse algusaegadel võib lemmikmarkidest puudus olla. Samas tähendab see hindade kasvu. Odavad margid on endiselt odavad, kuid kvaliteetmarkide hinnad võivad olla mullustega võrreldes märgatavalt kõrgemad.

Hinnatõusu taga on materjalide ja energia kallinemine, lisaks aga mõnegi valmistaja suuremad kulud logistikale, kui tootmine on viidud teistesse tehastesse.

Paistab ka, et sama rehvi hind võib olla erinevates müügipaikades harvanähtavalt erinev. Tasub siis tavalisest hoolikam olla ja enne ostu hindasid kontrollida.

 

  • Nii naast- kui lamellrehvide seas käib tipus äge võitlus ja vahed on väikesed. Continental, Michelin ja Nokian on mõelnud karmile talvele ja kõik nende rehvid käituvad libeda ilmaga suurepäraselt. Goodyear seevastu on jääpidamises pisut järele andnud ja rõhunud asfaldiomadustele, mõne juhi jaoks võib just see olla sobivaim rehv. Odavama poole pealt jäi naastudega Antares alla ka võrdluseks võetud Kesk-Euroopa lamellrehvile ja aastaringseks kasutamiseks mõeldud Continentalile; teise hiinlase, Dynamo lamellrehvi tulemus oli aga nii harvanähtavalt vilets, et seda ei saa küll kellelegi soovitada.

Testitulemused leiad novembri Tehnikamaailmast.

Sarnased artiklid