NAASTREHVID
Bridgestone Noranza 001
Continental IceContact 3
Hankook Winter I*Pike RS2
Michelin X-Ice North 4
Nokian Hakkapeliitta 9
Sunny Winter Grip SN3860
LAMELLREHVID
Bridgestone Blizzak Ice
Continental ContiVikingContact 7
Goodyear Ultra Grip Ice 2
Hankook Winter I*Cept IZ2
Michelin X-Ice Snow
Nexen Winguard Ice Plus WH43
Nokian Hakkapeliitta R3
Petlas Glacier W661
Pirelli Ice Zero FR
Sava Eskimo Ice
Toyo Observe GSI-6 HP
Mullune talv oli harvanähtavalt leebe. Tundus ebaloogilisena kulutada värskelt ostetud rehvide naaste paljal asfaldil ning nii nädalast nädalasse ja kuust kuusse. Sellist ilma, kus naastudest kasu olnuks, oli napilt vaid nii kauaks, et päevade loendamiseks oleks sõrmedest täiesti jätkunud.
Selge, et sellisel talvel on lamellid heaks alternatiiviks. Probleem on ainult selles, et kuigi räägitakse kliima soojenemisest, pole see ühtlaselt kulgev protsess. Eelmine talv ei ütle, et järgmine tuleb samasugune ja rehvivalikusse jääb määramatus ikka sisse.
Naastrehvide plussid ja miinused
Teadagi on naastud jäisel teel abiks, aga samas on neil ka miinuseid. Müra kostab nii autos kui väljas ning teed kuluvad, tekitades tolmu ja nõudes remontimist. Õnneks on rehvitööstus mõlema probleemiga tegelenud. Müra on aastate jooksul oluliselt vähenenud, kuigi naastude krabinat on nüüdki kuulda – teekatte kvaliteedist sõltuvalt valjemini või vaiksemalt.
Teede kulumist püütakse piirata seaduse jõuga. Selle kohaselt peavad kõik uued naastrehvid, millel üle 50 naastu ümbermõõdu meetri kohta, läbima teekulumiskatse.
Meie testi rehvide läbimõõt on 60 cm. Seega jääb ümbermõõt pisut alla 2 meetri ja kõik rehvid, millel üle 100 naastu, on katse läbi teinud.
Naastrehvide vaheaasta
Naastrehvide pidamine jääl sõltub naastude arvust, seda on kogetud aastast aastasse. Esimesed sammud naastude lisamisel tegid Nokian Hakkapeliitta 8 ja sellele järgnenud, praegugi toodetav Hakkapeliitta 9, millel on 190 naastu. Nende testivõitudele tuli aga lõpp, kui Continental ja Michelin arendustöö tõsiselt käsile võtsid.
Michelin tõstis naastude arvu lausa 250-ni ning on seejärel testivõite noppinud, sundides konkurendid jääpidamise parandamiseks otsima lahendusi, mis samas ei suurendaks naastude poolt tekitatavaid kahjustusi.
Rehvidest võib leida erilise kujuga või mingi kavala nurga all paigutatud naaste, haruldane pole seegi, et ühes rehvis on kahte tüüpi naaste. Selliste rehvide valmistamine on aga kallim ja see kajastub ka hinnas. Continental tõi mullu turule mitme aasta arendustöö vilja, kus igal naastul on oma kummist korpus. Need toimisid jääl väga hästi ja olid ka vaiksed, aga kippusid kergesti välja tulema. Continental tegeles selle probleemiga põhjalikumalt ja kõik tänavused Ice Contact 3 rehvid on alumiiniumnaastudega.
Tundub, et mõned teisedki valmistajad alles mõtisklevad, kuhu arendustöö suunata, kuidas jääpidamist parandada ja millised võimalused poleks seejuures liiga kallid – igatahes pole nad millegi uuega välja tulnud ja mitmed vanad tooted on turult kadunud. Naastrehvide valik oli tavalisest väiksem, aga esikolmik oli siiski selge.
Millegi erilisena osales Hiina odavrehv Sunny. Eriline ja ajalooline oli Sunny selle poolest, et nii madalat koondhinnet kui 6,3 on raske saavutada – eriti kui arvata, et naastudest on jäisel pinnal natukenegi kasu. Sunny puhul ei olnud, see jäi jääpidamises alla kõigile lamellrehvidele ja niisugust asja pole varem juhtunud.
Inseneride peavalu
Kui naastrehvidel näib olevat vaheaasta, siis lamellrehvidega on vastupidi. Valik on huvitav ja paremate lamellrehvide omadused üllatavalt head. Isegi kui mõne mudeli nimi endine, näitasid katsed, et vahepeal on toimunud mitmekülgne areng.
Et lamellrehve põhjamaistes oludes müüa, tuleb rehvitootjatel hakkama saada kahe ülesandega. Saavutada maksimaalne jääpidamine ning mis veel tähtsam, jääpidamisega tasakaalus peab olema ka rehvi käitumine märjal asfaldil.
Sile jää ei paku just palju pidamist, rehv ja kingatald on siin ühesuguses olukorras. Aga isegi silmale siledana paistval jääl on natuke mikrokaredust. Rehv peab mingil moel sellest kinni haarama ning kõige paremini õnnestub see pehme kummisegu ja rohkete lamellide abil, et rehvi pinnal oleks võimalikult palju teravaid servi. Paraku mõjuvad need kaks asja halvasti rehvi asfaldiomadustele, kus hea pidamise ja juhitavuse jaoks oleks vaja just tugevust ja kindlust.
Pea kõik rehvivalmistajad oskavad arendada maksimaalse jääpidamisega lamellrehve. Sama palju on neid, kes suudavad valmistada asfaldil toimivaid rehve. Aga harva õnnestub teha selliseid, mis töötaksid hästi mõlemal pinnal. Ikka on vajalik mingi kompromiss ja tulemus sõltub valmistaja strateegilisest valikust, veel enam aga tehnilisest oskusest.
Rehve valides tasub olla täpne ja läbi mõelda, millistes tingimustes kõige enam sõidetakse ja teha otsus just neile vastavate katsete põhjal, mitte lähtuda ainult jääpidamisest.
Erinevad tasemed
Nokian, Continental ja Michelin näitavad, et vähemalt teatud piirides on pidamine libedal teel saavutatav ka ilma naastudeta ning samal ajal on juhitavus asfaldil mitte ehk täiuslik kuid siiski asjalik.
Naast- ja lamellrehvide suurim erinevus jäisel teel on see, et äärmuslikes oludes ja pidamise kadumisel aitavad naastud juhitavusele kaasa, kontroll ei kao täielikult. Nüüd suudavad seda ka parimad lamellrehvid. Mitte küll nii hästi kui naastud, kuid paremini kui lamellid veel mõne aasta eest. Areng on olnud kiiduväärne.
See omadus eristab keskpärased lamellrehvid parimatest. Madalama taseme lamellrehvidega on pidamise täieliku kadumise oht märksa suurem. Samas on neil pisut parem juhitavus asfaldil, mis võib mõnede jaoks tähtsamgi olla. Ostja peaks lihtsalt teadma, milliste omadustega rehvid ta hangib.
Ainult ühe tärni teeninud lamellrehvide ostmine eriti mõistlikuna ei tundu, sest saadaval on paremaidki. Need on küll ametlikult talverehvideks tunnistatud ja muu liikluse seas veeremine õnnestub, aga ootamatud olukorrad toovad kaasa probleeme, sest mingeid pidamise varusid neil ei ole, sõit käib kogu aeg piiri peal.
Lamellrehve oli võrdluses palju ja tulemuste erinevused olid suured. Parimad lamellrehvid on tänapäeval väga heade jääomadustega ja sobivad meie talve suurepäraselt. Kes aga endiselt naastrehve eelistab, peab arvestama, et märjal asfaldil jätavad nende omadused soovida. Paremusjärjestuse viimaseid osta ei tasu, olgu need siis naastudega või ilma.
Testitulemused koos ohtra graafilise abimaterjaliga leiad oktoobrikuisest Tehnikamaailmast.
