Kaitseminister Jüri Luige sõnul mängib taristuobjektide kogumi avamine võtmerolli NATO kollektiivkaitses Eesti pinnal. „Mida paremaid tingimusi loome liitlasvägedele ning õppustel või kriisiolukorras saabuvatele toetus- ja jätkuvägedele, seda loomulikumaks ja tõhusamaks muutub NATO kollektiivkaitse ettevalmistamine Eesti territooriumil,“ märkis Luik.
Ta lisas, et eriti hea meel on tõdeda, et NATO nõuetele vastav RSOM-i ala valmis esimesena Eestis. „Liitlasvägede vastuvõtu ja edasiliikumise taristu – teede ja raudteede võrgustik – on saavutanud väga hea taseme. Ent taristu valmimine ei tähenda, et teekond lõppeks. See peab leidma aktiivset kasutust liitlaste õppuste tarbeks, mis tugevdab NATO heidutusvõimet ja julgeolekut,“ lausus Luik.
“Seni oleme liitlaste roteeruvaid üksusi pidanud majutama ajutistel pindadel, mis on endaga kaasa toonud ka lisakulusid ja raskusi kõikide nõuete tähtaegsel ja kiirel täitmisel. Nüüdseks on vajadus liitlastele ajutiste pindade rentimiseks kadunud,” ütles Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ehitusbüroo juht Mart Salusaar.
NATO RSOM ehk Reception, Staging, Onward Movement tähendab Tapa sõjaväelinnaku komplekteerimisala, mis koosneb varustuse ja transpordivahendite ladustamise alast, majutus-, remondi- ja toitlustushallidest, telkimisaladest, kütuse ning ohtlike jäätmete käitlemise alast, meditsiinikeskuse laiendusest koos kopteriplatsiga.
Kogu projekt teostati NATO-Eesti koostöös. Projekti kogusumma on suurusjärgus 20 miljonit eurot, mis rahastati NATO julgeolekuinvesteeringute programmi kaudu.
„Eestil õnnestus olla esimeste seas, kes investeeringu ka edukalt realiseeris, tugevdades seeläbi heidutus- ja kaitsepositsiooni alliansi ida servas,“ ütles Salusaar. „Kindlasti oli nii kvaliteetse lõpptulemuse juures väga oluline roll meie ehituspartneril Nordeconil, kes suutis nii professionaalsel tasemel meie poolt esitatud ehitusnõudeid täita,“ lisas ta.
RSOM ala avamine on jätk 2014. aastal Walesis toimunud NATO tippkohtumisele, kus otsustati luua NATO kiirreageerimisüksus ning defineeriti NATO vajadus investeerida mitmes NATO Ida-Euroopa riigis liitlaste vastuvõtmiseks vajaliku taristu rajamisse, et muutunud julgeoleku keskkonnas hoida ära Kesk- ja Ida-Euroopas võimalikku agressiooni.
Lisaks on NATO-Eesti ühisprojekt rasketehnika tee, mis ühendab Eesti suurimat sõjaväelinnakut Kaitseväe suurima harjutusväljaga eesmärgiga ühendada kahte Kaitseväe seisukohast olulist objekti, et lihtsustada (raske)tehnika liikumist linnakust väljaõppealale ja tagasi.
“Rasketehnika ühendustee puhul väheneb koormus kohalikele avalikele teedele, vähenevad Kaitseväe enda transpordikulud ja on võimalus linnakust otse Kaitseväe keskpolügoonile sõita ka roomikmasinatel, mis on võimearenduse seisukohast oluline muutus,” märkis Salusaar. “Praegune teekond on olnud poole pikem ning kulud ja mõjud kohalikule liiklusele suuremad,” lisas ta.
Nordecon AS ehitas nii komplekteerimisala kui ka linnaku sees paikneva rasketehnika teelõigu. Lisaks on rasketehnika tee-ehitusse oma panuse andnud AS Tariston ja GRK Infra AS.
