Loeme raha - elektriauto versus sisepõlemismootoriga auto
Juhan Habicht
30.07.2019
Suur erinevus bensiini- ja elektriauto vahel on selle tankimises/laadimises, mis elektriautol kordades kauem aega võtab. | Newspress

Kas elektriauto on loodussõbralik? Eestis esialgu eriti ei ole. Ehk: Kas tasub?

Hyundai Kona Electric maksab 39 990 eurot, kõige lahjema bensiinimootoriga ja algelisema varustusega Hyundai Kona (1,0 T-GDI GMT Comfort) 16 990 eurot. Hinnavahe on seega 23 000 eurot. Kui bensiini hind jääb praegusele tasemele (1,4 eurot liitri eest), siis saab selle hinnavahe eest 16 500 liitrit bensiini.

Oletame, et elekter on samahästi kui tasuta – auto ühendatakse õhtul maja vooluvõrku ja välditakse mujal laadimist. Tegelikult elekter muidugi päris tasuta ei ole, liitris bensiinis sisalduvale energiakogusele vastav hulk öist elektrienergiat maksaks umbes 0,25 €.

Kona lubatud sõiduulatus ühe laadimisega on 449 km, talvel, kui miinuskraade 15 või rohkem, jääb sellest alles 333 km, aga Eesti oludes tundub seegi piisav. Kui elektriautosid peaks juurde tulema, kasvab ilmselt ka teeäärsete laadimispunktide hulk, nende omanikele saab aga peagi selgeks, et elektriauto laadimiseks peatunutele on mõistlik kiirtoidu asemel kolmekäigulist lõunat pakkuda, kestab laadimine ju tubli tunni.

Liitrise bensiinimootoriga Hyundai Kona keskmiseks kütusekuluks lubab margiesindus 5,5 l/100 km; seda ei saa muidugi uskuda. Soomes tehtud mõõtmiste kohaselt kulutab selline Kona linnas 7,1 ja maanteel 5,6 l/100 km. Praegu kehtiva WLTP-metoodika kohaselt võetakse keskmise kütusekulu arvutamisel aluseks 52% linnasõitu ja 48% maanteesõitu. Nii saame keskmiseks kütusekuluks 6,38 l/100 km.

Jagades hinnavahe eest saadava bensiinikoguse keskmise kütusekuluga, saame tulemuseks 257 500 km – see on siis tee pikkus, mille läbimise järel on elektriauto kõrgem hind end ära tasunud. Suurema mootori ja parema varustusega Hyundai Konaga võrreldes tasuks elektriuto end küll kiiremini ära.

 

Hoiame loodust…

Ehk: Kas ikka õnnestub?

Võtame näitena ette veidi soliidsema turuosa, napimad pereautod ehk väikekeskklassi: VW Golf, Ford Focus jne. Oletame, et rahal – hinnal – pole mingit tähtsust ja ainus eesmärk on vähendada atmosfääri sattuva süsihappegaasi hulka. Kas elektriauto on selleks sobiv lahendus?

Loomulikult tuleb selleks vaadelda auto kogu elukaart, valmistamisest utiliseerimiseni. Viimase puhul on reserv selles, et akut, mis auto jaoks enam ei kõlba, saab edukalt kasutada päikesepaneeli "reservuaarina", ainult et kui suur osa neist sinna satub... Ja kunagi tuleb see ikka utiliseerida.

Aga algusest alustades: sama automudeli elektri- ja sisepõlemis­mootoriga variandi valmistamisel kulub paljusid materjale ühepalju. Tavalisse autosse läheb märgatavalt rohkem terast ja rauda, elektriautosse mõnevõrra rohkem alumiiniumi, mille tootmine on "mustem", aga need kogused tasakaalustavad teineteist.

Artikli täismahus lugemiseks osta värske ajakiri poest või telli ajakiri Tehnikamaailm.
Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid