Kui oleks olemas „hea“ ehk kliimasõbralik fossiilkütus, siis maagaas võikski just selline olla. Selle põlemisel tekkiva süsinikdioksiidi heide on umbes pool söe põletamisel tekkivast ja väiksem ka olemasolevate transpordis kasutatavate kütuste heitmekogustest.
Maagaasi kasutamise suurendamine vähendab seega üldisi heitmekoguseid, samas kui gaasi infrastruktuuri rajamine soodustab ka teiste väheste heitmete või heitmeteta kütuste, nagu biogaas ja vesinik, kasutamist.
Kuid maagaasi kasutamine pole siiski kaugeltki probleemivaba. Nii maagaasi, aga ka biogaasi tootmisahel lekib selle sõna otseses mõttes ning välja pääsenud kütus on palju tugevam kasvuhoonegaas kui süsinikdioksiid.
Gaasi lekib tootmisahela igast etapist – puurimisseadmetest leiukohas, torujuhtmetest, jaotuspunktidest ja samuti lõppkasutajate juurest. Isegi maagaasi või biogaasi mootoris põletav auto lekitab osa balloonist võetud kütusest atmosfääri. Polegi vaja palju lekitada – piisab vaid paarist protsendist, et kaotada põlemisel tekkiva väiksema CO2 heitme eelis teiste kütuste ees.
Metaan - teine kõige mõjusam kasvuhoonegaas
Maagaas koosneb peaaegu täielikult metaanist ja seda on praegu atmosfääris umbes kaks ja pool korda rohkem, kui tööstuse-eelsel perioodil. Metaanist on saanud süsinikdioksiidi järel teine suurim kasvuhoonegaas, mis põhjustab kliimasoojenemist.
Metaaniheitme koguhulka pole väga täpselt kindlaks määratud, kuid Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) andmetel on see umbes 570 miljonit tonni aastas. Ligikaudu 40 protsenti metaani heitkogustest tuleb loodusest. Ülejäänu on aga inimtegevuse tulemus.
Suurim inimtekkelise metaani heitkoguse allikas on põllumajandus, sellele järgneb energeetikasektor, st söe, nafta, maagaasi ja biokütuste tootmine, levitamine ja kasutamine.
Metaaniheitme vähendamisel pööratakse erilist tähelepanu väiksematele nafta- ja gaasitööstustele, kuna seal on võimalus vähendada lekkeid kulutõhusalt.
Gaasitööstuse jaoks tähendab iga atmosfääri lekkinud gaasi tonn kaotatud müügitulu. Metaanil on erinevalt süsinikdioksiidist, mis õhku lendub, ka majanduslik väärtus ja nõudlus.
Kütuste tootmisel ja transpordil tekkivate lekete vältimine on oluline ka sellepärast, et nafta ja gaasi kasutamist jätkatakse veel pikka aega, ükskõik kui palju me ka ei üritaks fossiilkütustest vabaneda. Praegu kasvab gaasi kasutamine kõikjal, välja arvatud Euroopas.
70 miljoni tonnine leke
Selline on aastas atmosfääri lekkinud gaasi kogus. See tekib ka hooletult suletud gaasiallikatest, kust lekib pidevalt metaani edasi.
Eelmisel aastal pääses nafta- ja gaasitööstusest atmosfääri umbes 70 miljonit tonni metaani. See näitaja on küll selgelt madalam, kui üle-eelmisel aastal, kuid mitte sellepärast, et tööstus oleks olnud ettevaatlikum. Möödunud aastal kannatas kogu maailm COVID-19 pandeemia all ning naftat ja gaasi lihtsalt toodeti vähem kui varasematel aastatel.
Kui võrrelda metaani ja CO2 heitmete mõju kliimale, tuleb metaani õhku lekkinud tonnid korrutada ligi kolmekümnega. See viib nafta, kivisöe ja gaasi kasutamisel tekkinud süsihappegaasi näitaja samale tasemele kui see on metaanil.
Tehnilised vahendid aitavad vältida enamiku leketest
IEA hinnangul oleks erinevate olemasolevate tehniliste vahenditega võimalik vältida umbes kolme neljandikku nafta- ja gaasitööstuse metaani heitmekogustest ehk kasutult õhku lekkivast gaasist. Nende meetmete tasuvus sõltub aga gaasi hinnast. Eelmisel aastal oli maagaas odav, seega polnud tootjatel stiimulit lekete peatamiseks.
Normaalse hinnataseme korral saaks siiski 40–50% lekketest subsideerida ilma oluliste lisakuludeta, kuna vajaliku tehnilise lahenduse maksumus on madalam täiendava püütud gaasi turuväärtusest.
Igal juhul peetakse metaani lekete vähendamist tööstuses üheks kõige kulutõhusamaks kliimameetmeks, mida naftat ja gaasi tootvate riikide valitsused rakendada saaksid. Küsimus on suuresti just poliitiline, mitte niivõrd tehniline. Eriti just nende ettevõtete jaoks, kes juba tegutsevad gaasiturul. Ettevõtted, kes toodavad ainult naftat või kivisütt, ei pruugi olla põhitootmises kõrvalsaadusena tekkiva gaasi kinnipüüdmiseks korralikult ette valmistatud ning võib-olla peavad nad investeerima palju rohkem hoopis kogutava gaasi puhastamisse.
Kivisöekaevanduste metaani heitmekogused on näiteks suures osas kasutamata. Sel aastal USAs avaldatud uuringud näitasid, et mahajäetud söekaevandustest eraldub kaks korda rohkem metaani, kui seni arvati.
Vaata lisa juuli Tehnikamaailmast.
