Maailma suurim sillaremont
Tiit Kaljuste
01.05.2019
Silla ehitus kõige kõrgemas lõigus. Siit võivad läbi sõita kuni 36 m kõrgused alused. | Kalmari lääni muuseum

Ölandi sild oli aastatel 1972–1998 Euroopa pikim sild. Sild sai ehitatud kokkuhoiurežiimil, kuid kümnend hiljem tabas Rootsit halb üllatus, millest allpool juttu tuleb. Olgu öeldud, et silla remont osutus esialgsest silla maksumusest tunduvalt kallimaks. Küllap meile pakub alljärgnev erihuvi, sest aeg-ajalt kergitatakse aruteluks taas üles Saaremaa sild.

Pärast Teist maailmasõda toimus Rootsis, nagu ka mujal maailmas, suur linnastumine ja äärealad jooksid inimestest tühjaks. Erand polnud ka Öland, Rootsi suuruselt teine saar. Pindalalt on Öland kolmandiku võrra Hiiumaast suurem, elanikke kolm korda rohkem kui Hiiumaal. Saar on maagilise loodusega,137 km pikk ja maksimaalselt 16 km lai. Ölandit peetakse tähtsaks suvitussaareks, päikese ja tuulte saareks. Saare kehvad paepealsed maad põllumajanduseks eriti ei sobi, ka mageveega on probleeme. Ölandit eraldab mandrist Kalmari väin, mis on kitsamas kohas vaid 3 km laiune. Väin on laevatatav, seda saavad läbida kuni 7 m süvisega laevad.

Ölandi elanike arv hakkas vähenema juba 1930ndatel ja kuigi peale sõda väljaränne peatus, siis majanduse allakäik jätkus. 1966. aastal otsustas Rootsi valitsus alustada silla ehitusega üle Kalmari väina. Unistus sillast oli kestnud kaua aastaid. Juba 1920ndatel otsiti võimalust asendada parvlaevaliiklus püsiühendusega.

 

Jõutakse ehitamiseni

Silda ei plaanitud ehitada väina kõige kitsamasse kohta, vaid lähtuti mandril asuvast Kalmari linnast. Linnas on umbes 36 000 elanikku ja on Rootsis ning kaugemalgi tuntud katedraali ja kindluse poolest. Silla joonised valmistas legendaarne sillaarhitekt Stanley Gustafsson. Labidas löödi pidulikult pinnasesse 1967. aasta eelviimasel päeval ja ehitustööd võisid alata. Ehitajaks oli tuntud ehitusettevõte Skånska Cementgjuteriet. Ehitati kuus päeva nädalas, isegi suurte lumetormidega. Alustati silla mõlemast otsast, ehitajaid oli vaid sada.

Geoloogilised tingimused Kalmari väinas polnud kõige halvemad. Kui Rootsi emamaa pind moodustub kõvadest tard- ja moondekivimitest ning Öland paekivist, siis väinas lasuvad liiva- ja kiltkivi kihid. Enamikul juhtudel valati kessoone kasutades väina põhja betoonplaadid, millele toetusid sillasambad. Vaid mõned põhjaplaadid vajasid sügavamat toestust. Kokku kulus silla ehitamiseks 360 000 tonni betooni.

Sillaehitusest kujunes tollal tõeline turismiatraktsioon, seda ilmaimet tuldi imetlema kaugemaltki. Korraldati seminare kõigile asjahuvilistele. Rootslased nimetasid seda hellitavalt kaheksandaks maailmaimeks. Kõige populaarsemad olid laevaretked, kus laevadelt võis ehitustöid kõige paremini vaadelda. Ehitus kestis kokku neli aastat ja neli kuud.

30. septembril 1972 avati Euroopa pikim sild liikluseks. Seda rekordit hoiti kuni 1998. aastani, mil valmis 17,3 km pikkune Vasco da Gama sild Portugalis. Silla avas tollane kroonprints Karl Gustaf, tulevane Rootsi kuningas. Muuseas, Ölandil Sollidenis asub ka kuningliku perekonna suveresidents.

Ölandi sild läks maksma veidi üle 80 miljoni Rootsi krooni, mis tänapäeva rahalises väärtuses vastab ligikaudu 70 miljonile eurole. Silla pikkusest ja töömahust hoolimata ei peetud/peeta Ölandi silda eriti kalliks sillaks, pigem odavamapoolseks.

Artikli täismahus lugemiseks osta värske ajakiri poest või telli ajakiri Tehnikamaailm.
Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid