Tehnoloogiaajastul võime oma aia varustada selliste laboratoorse täpsusega seadmetega, mis annab meile täpselt teada, mis ilm oli, mis on ja mis tuleb.
Ilmajaamu on muidugi väga mitmesuguseid ja kõige lihtsamaid neist, kui neid „jaamadeks“ saab nimetada, on saadaval igast kaubanduskeskusest ja tööstuskaupade poest. Kuid keerulisemad eeldavad õue väikese masti püstitamist, arvutiga ühendamist ja ilmajaamade võrguga liitumist – siis oled osaks ülemaailmsest kliimajälgimissüsteemist ja kes teab, võib-olla on sinu taga-aiast kogutud andmed kunagi tulevikus määrava tähtsusega isegi meie planeedi elukeskkonna päästmisel.
Ilmajaama kuus meelt
Üks tavaline ilmajaam koosneb vähemalt kuuest erinevast mõõteriistast:
1. Termomeeter – see kõige tähtsam, mis mõõdab (õhu) temperatuuri. Erijuhtudel võib lisada ka veetemperatuuri (basseini, tiigi, paadisilla) mõõtva anduri.
2. Baromeeter – oluline ilma ennustamisel, mõõdab õhurõhku.
3. Hügromeeter – õhuniiskuse mõõtja, annab teada, mitu protsenti on õhuniiskus võrreldes selle tasemega (100%), mil hakkab sadama.
4. Anemometer – mõõdab tuulekiirust (seda täiendab tavaliselt ka tuulesuuna andur).
5. Püranomeeter – mõõdab päikesekiirgust (UV-kiirgust), et teaks, kui kaua on mõistlik näiteks päevitada.
6. Sademetemõõtur – mõõdab sademete hulka.
Muidugi võib võimsamal ilmajaamal olla ka mitmeid muidki mõõteseadmeid, kuid hankimisele lisaks tuleb nende andmetega midagi ka peale hakata. Lihtsamad seadmed näitavad hetketemperatuuri, salvestavad ööpäevase maksimum- ja miinimumtemperatuuri ja kui on olemas ka baromeeter, siis annavad teada, mis suunas ilm muutub. Keerulisemate puhul tuleb õue püstitada kindlate reeglite kohaselt mast, mille küljes on kõik kuus andurit. Tuppa jääb aga andmete vastuvõtuseade, mis edastab need kas pilveteenusesse või kodusesse arvutisse täpsemaks analüüsiks.
Kuid alustame kõige lihtsamatest kodujaamadest.
Andur õues, jaam kodus öökapi peal
Mõista-mõista, mis see on: äratuskell öökapil, andur õues? Nii võiks kõlada moodne mõistatus tavaliste koduste ilmajaamade kohta, mis koosnevadki kahest erinevast osast: anduritest ja keskusest, mis infot esitab.
Kõige lihtsamad sellised temperatuurimõõtjad maksavad kümmekond eurot ja neil on lihtne temperatuurinäidik – üks number näitab toatemperatuuri, teine õues valitsevat soojust või jahedust. Omavahel on „jaam“ ja õues olev temperatuurisensor ühendatud raadio kaudu – kuskil 50–60 meetri kauguselt suudab patareitoitel temperatuurimõõtja saata näidu tuppa. Ekraanilt võime mõne nupuvajutusega saada teada ka ööpäevased maksimum- ja miinimumtemperatuurid.
Sellest lihtsamatel juhtudel piisabki – kui oled pisikese aiaga eramaja omanik, on vaja teada vaid seda, kas oli öökülm ja teha vastavad järeldused. Small Talk’i jaoks seltskonnas on ka info olemas – kui jutt kisub ilmateemadele, saad öelda, et täna oli ikka kerge miinus, minu õuetermomeeter näitas kell pool viis hommikul mitu külmakraadi ja varajased kurgid võis see ära võtta.
Sellise lihtsa seadme näide on Sencor SWS 25 WS (hind ca 15 eurot), millel on väline mõõtja ka eraldi temperatuurinäidikuga. See on kindlasti mugavam kui ilma näiduta õueandur, sest siis saad ka õues olles vaadata, palju temperatuur on, mitte ei pea tuppa minema põhijaama ekraanilt uurima.
Sencor pakub lisaks sise- ja välistemperatuuri hetkenäitudele ja miinimum- ning maksimumtemperatuuridele ka võimalust jälgida trendi – vastav nool ekraanil näitab, kas temperatuur väljas langeb või tõuseb.
König KN-WS102N on Sencorist suurema ja informatiivsema ekraaniga, näidates lisaks ka õhuniiskust ja ennustust, maksab aga umbes samapalju – 15 eurot.
Mõõda õues, toas, verandal ja mujal
Kui tavalised lihtsad sensoriga termomeetrid pakuvad võimalust mõõta õues ja toas, siis GainExpress WS-104-EU on täiuslikum ja lisaks värvilise ekraaniga „kodujaamale“ on sel kaasas ka kolm välisensorit, mis mõõdavad nii temperatuuri kui õhuniiskust. Seega kokku mõõdetakse neljas erinevas punktis, sest suure ekraaniga peajaam ise mõõdab ka.
Sensorid on kõik varustatud väikese LCD-ekraaniga, mis näitab nii temperatuuri kui õhuniiskust.
See viimane on muide väga oluline näit nii majas kui korteris elavale kasutajale. Liiga madal ning ka liiga kõrge õhuniiskuse protsent on tervisele kahjulik, seega on vajalik seda teada.
Ühe anduri võib paigutada näiteks õue, teise verandale, kus probleeme õhuniiskusega, ja kolmanda magamistuppa. Neljas näit tuleb värvilise ekraaniga peajaamast elutoas. Kaugus üksteisest võib olla kuni 60 meetrit, mis katab enamiku elumajadest.
Lisaks mõõdab seade ka õhurõhku. Selle veidi krüptiline näit on ka värvilisel ekraanil tulpadena olemas, kuid kasutajasõbralikum on ilmaennustuse osa baromeetrinäidu järgi. Seal on asi selge: kui kuvatakse päike, tuleb selge ja kuiv ilm, kui pilved, siis on ilm pilves ja kui lisaks ka piisad, siis kisub sajule. Näidatakse veel kuu faasi, kellaaega ja kuupäeva, sisetemperatuuri ja kordamööda kolme välise anduri näitu, samuti nende mõõdetud õhuniiskuse tulemust. Seadet võib kasutada tavalise äratuskellana, sest alarmi seadistamise nupp on samuti olemas.
Kuna jaam saab toidet nii patareidest kui adapterist, ei tohiks elektrikatkestus lauakella nullida ja hommikul sissemagamine on seega välistatud. Veelgi enam – ilmajaam sünkroniseerib igal ööl kellaaega Saksamaal asuva DCF77-teenusega raadiovastuvõtjaga, seega on aeg alati sekundi pealt täpne.
Määrata saab veel maksimum- ja miinimumtemperatuuri alarme – kui oled jälgimas mingit kindlat temperatuurivahemikku, siis ilmajaam annab sellest kohe teada.
Nutitelefoni nutikad lisad
Nutiinimesele sobib kõige paremini ilmselt Netatmo lahendus, mis ei nõua mingit keerukat arvutist seadistamist ega isegi õue eraldi masti püstitamist – ostad vaid sise- ja välisanduri (või mitu), hea oleks lisada ka üks anemomeeter ja üks sademetemõõtja ning kodune nutitelefonil või -tahvlil põhinev ilmajaam ongi valmis. See allub muide ka Alexa-häälkäsklustele.
Ilmajaama seadmed on omavahel juhtmevabalt ühendatud. Siseõhusensor mõõdab nii temperatuuri, õhuniiskust, õhukvaliteeti (puhtust ehk lisandite vähesust õhus), müra ja isegi süsinikdioksiidi kontsentratsiooni, nii et saad seda kasutada suitsuandurina.
Välisõhus mõõdetakse samu asju, lisaks ka õhurõhku ja ennustatakse selle põhjal ilma.
Äpist Androidile või iPhone’ile saad vaadata ilusaid graafikuid ning seadistada kõiki oma andureid. Kuid ka silindrikujuline sensor ise näitab üht-teist: näiteks kui siseruumi seadme pealispinda puudutada, näitab LED-riba küljel siseõhu puhtust. Siseruumiandureid võib ühte süsteemi ühendada korraga kolm tükki.
Vihmasensor on üsna kallis – 70 eurot ja mõõdab sademete hulka. See paigutatakse kuhugi aeda lagedale kohale ja saab kaasasoleva kinnitusjalaga otsapidi maa sisse suruda.
Katusele paigaldatav tuulemõõtja ehk anemomeeter (100 eurot) on omapärane selle poolest, et näeb välja ilma pöörlevate tiivikuteta silindrina. Tänu moodsale ultrahelitehnoloogiale mõõdetakse nii tuule tugevust kui suunda.
Kui oled tehnikaentusiast, siis on arvuti, mõõtemast, pilveteenused olemas
Neljandasse kategooriasse võiks paigutada juba tehnikaentusiasti komplektid – need koosnevad arvutist koos ilmatarkvaraga, mõõteseadmetest ja sinna juurde käivast pilveteenusest, kuhu kohalik ilmavaatleja oma andmed automaatselt saadab.
Sellele loodavad muide ka mitmed mudelennustusprogrammid ja avalikud ülemaailmsed ilmasüsteemid, kuna saavad sadadest tuhandetest kodudest üle maailma värskeid ilma-andmeid. Sellist tohutut andmekogu analüüsivad mitmed suured ilmamudelid ja teevad täpseid ennustusi ka kohaliku ilma kohta. Seega kasu on nii andmete saatjal kui ka saajal.
Üks selline ilmajaam on näiteks Ambient Weather WS-1002-WiFI (hind ca 200 dollarit komplekt). Kuigi internetiühendus pole vajalik, oleks see siiski hea, kui plaanid oma andmeid jagada. Kodus toimetab seade WiFi vahendusel ja selle kaudu saad andmed ka arvutisse. Võrk, kuhu kodune ilmajaam andmed aga sinu nõusolekul üles võiks laadida, on AmbientWeather.net. Kuid võid oma seadme ühendada ka Wunderground.com teenusega.
Seade saadab edasi näidud välistemperatuuri (sisetemperatuuri pole muul maailmal ju niikuinii põhjust teada), õhuniiskuse, tuule kiiruse ja suuna, sademete hulga ja UV-kiirguse taseme kohta ning kõik see tuleb ühest masti otsa kinnitatavast monoliitsest andurite plokist, mis on varustatud väikese päikesepaneeliga, et seda toita.
Kõiki peamisi mõõteriistu saab ka ise kalibreerida.
Ilmajaam salvestab andmed tabelisse, mille võib eksportida SD-kaardile ja näiteks Excelis hiljem vaadata.
Nii nagu paljud muudki uued kodumasinad, nii oskab ilmajaam suhelda läbi Amazon Alexa ja Google Assistant´i virtuaalsete assistentide – piisab vaid suuliselt küsida ilma kohta, kui seade vastab inglise keeles ilmaraportiga.
Kust ilma vaadata ja kuhu ilmainfo saata?
Kui oled kodune ilmajälgija ja mõõdad kuuel erineval moel kodukoha näitusid, siis oleks igati hea need andmed ka kuhugi saata, kus neid kasutatakse nii ilmaennustuseks kui kohaliku ilma näitamiseks.
Selliseid kohti on mitmeid – näiteks suurim selline keskkond Weather Wuderground (www.wunderground.com) näitab kaardil (wunderground.com/wundermap) kodujaamade ligikaudseid asukohti ja nende näite, nii et saad ka ise kodust ilmajaama omamata vaadata, milline temperatuur, tuul ja muud näidud naabrite ilmajaamade põhjal lähikonnas on/olid.
Openweathermap.org on neile, kes teavad, mis on API ja kuidas natuke oma ilmajaama andmeid seadistada, et need sobival kujul teenusele välja saata. See lehekülg näitab kodujaamade põhjal täielikku pilti kogu maailmast ja ka Eestis on mitmeid selle keskkonnaga liitunuid.
Netatmo seadmete kasutajad saavad oma andmed kaardile panna: vaata aadressilt Weathermap.netatmo.com järele, kas sinu lähedal on mõni selline jaam ja kui endal pole, saad sealt „spikerdada“ kohalike mõõdetud ilmaolude kohta.
