Mootorattaste kommunikatsiooniosakonnad on järjest agaramaks muutunud. Uuest mudelist räägitakse juba aastaid enne turuletulekut, pärast esmaseid pilte lekitatakse testisõidupilte, siis veel mitmeid kordi ideeratta uusi versioone jne. Seetõttu – tunnistan ausalt – läks minust täiesti mööda uudis, et BMW uus mudel R18 on jõudnud müügile ja et see on juba siinsamas Tallinnas ka kohal. Nägin pilte, lugesin pool pealkirjast ja mõtlesin, et jajah, vahva ideeratas. Miks ma nii mõtlesin? No vaata neid pilte – see ei näe välja nagu tootmisküps tänapäevane mootorratas.
Unikaalselt ajaloolise välimuse taga on ajalooline taust – kogu stiil ja disainijooned on kopeeritud kolmekümnendate aastate mudelilt R5. Ehk uue R18 puhul ei minda disainis kaasa mõne mööduva moeröögatusega, vaid on kasutatud ajatult esteetilist stiili.
Klassikaline muusika ja klassikaline kunst leiavad igal ajajärgul palju huvilisi, sama on ilmselt ka selle mootorrattaga. Selle mootorratta välimus on fenomenaalselt ilus – isegi kui selline stiil pole sinu maitse, tuleb tõdeda, et see ajatu disain on hästi välja kukkunud. Julgen arvata, et see masin saab hinnas olema ka aastakümnete möödudes.
Üldmuljele lisaks tasub tähelepanu pöörata detailidele. Kas märkasid, et tegu on peaaegu täielikult mustvalge mootorrattaga? Näidikuplokil on isegi BMW logol värvid maha keeratud. Kardaan on katmata ja oma täies hiilguses nähtaval. Plastikut on kasutatud minimaalselt, kõik osad on ehedast metallist. Silmailu pakub kroom mootori esiosal ja silindripeadel, kroomitud summutid, kodarveljed ja käsitööna võõbatud valged triibud paagil ja porilaual.
Moodne klassika
Kuigi väljast ajalooline, on tehnika tänapäevane. Kesksel kohal on suurim kahe silindriga boksermootor, mis seni toodetud, töömahuks 1,8 liitrit. See mootor ei näe välja nagu BMW teised tänapäevased boksermootorid. Välimuse järgi tundub see justkui kuskilt muuseumist välja otsitud, ent katte all on siiski sissepritse ja kõik muud moodsad lahendused, et Euro5 heitmenormidele vastata. 67 kW võimsust ei tundu just palju, aga olulisem number siin on pöördemoment – 158 Nm! Tänu sellele hiiglaslikule mootorile kiirendab see 345 kg kaaluv mootorratas sama ägedalt nagu elektriauto. Seetõttu sobibki R18 rahuliku kulgemise asemel (või sellele lisaks) hoopis agressiivselt ja sportlikult sõitma. Tänu boksermootorile on raskuskese madalal ja manööverdada mõnusalt hõlbus.
Kuigi R18 on madal ja sihvakas, on tal kaalu omajagu. Seda on selgelt tunda pidurdades ehk pidurid on küll head, aga nii suure kaalu tõttu jääb pisut puudu teravusest.
Parklas manööverdamise tarbeks (ja sõprade lõbustamiseks) on siin ka tagurpidikäik. Tuleb vaid mootori juures kangi liigutada ning starterinupp paneb motika “vales suunas” liikuma just nagu näiteks Honda Goldwing.
Sobib kõikjale
Vedrustus on mõnusalt konkreetne, pigem isegi sportlikult jäik. Kuna tagaamordi käik on lühike, siis tundsin juba pärast tundi, et selg hakkab selle konkreetsest olemisest veidi väsima. Pikamaamasin see ei ole, reisimiseks tasub BMW valikust otsida midagi täheühenditega GS, K või XR.
Käigud on nii pikad, et linnas võib vaid esimese kahe käiguga kulgeda. Alates 4000 pöördest minutis käivitub justkui massaažitool, sest mootor tekitab parajalt vibratsiooni. See ei ole iseenesest häiriv, vaid hoopis huvitav teistmoodi väristamine.
Ümmargune näidikuplokk sisaldab analoogspidomeetrit ja väikest digiekraani, kus saab muuhulgas teada kuupäeva ja akupinge taseme, aga mitte seda, mitme kilomeetri jagu kütust veel paagis on. Kuigi olemuselt kruiser, ei ole tal ka püsikiirushoidjat. Küll aga saab nupust kiirelt välja lülitada veojõukontrolli. 345 kg kaaluval kruiseril? Tundub, et Saksa inseneridel kulus põhirõhk mootorile ja disainile ning lenksu peale jõudvad süsteemid lasti reede pärastlõunal mõnel praktikandil välja mõelda...
Erinevad maitsed ja masinad
Kruiser on tavaliselt olnud Harley-Davidsoni mängumaa, aga kas nüüd on BMW ta üle trumbanud? Harley omanikud BMW esindusi ilmselt siiski ummistama ei hakka, sest kuigi mõlemad on kruiserid, on tegu täiesti eri puust masinatega.
Põhjuseid on mitu, alustades näiteks jalgade paigutusest. Nii ei saa BMW-l boksermootori tõttu jalgu ette toetada. Mulle R18 püstine isteasend väga meeldib, Harley-Davidsoniga harjunud inimene peab sellega ilmselt veidi harjuma.
Teiseks – ja see võib olla nüüd hea või halb uudis – R18 hääl on vaikne. Kiirendades koguneb muidugi rohkem detsibelle, aga naabreid hommikul varakult (rahulikult) sõitma asudes sellega juba üles ei aja. Ja mis veel – Harley-Davidson on paljuski elustiilibränd ja R18 esindab lihtsalt teist stiili.
BMW R18 on mõeldud neile, kel pikkade reiside jaoks näiteks GS olemas ja kes tahab väljapeetumalt linna peale tuulutama minna. Nahkvestid ja surnupealuud ilmselt R18 esteetikaga ka kokku ei käi.
