Kõikuv kvaliteet
Risto Niska
Aleksi Herttua
02.01.2023
Anton Reenpää

Võrdlus kinnitas vana tõde – kompaktkassettide kvaliteedierinevused on suured. Pole sugugi ükskõik, millise tootja linti eelistada.

Kompaktkassetid

  • ATR Magnetic Master Cassette
  • Capture Series C-60
  • EQ Professional C-90
  • Recording the Masters RTM FOX C60
  • Recording the Masters RTM FOX C60

Tõenäoliselt on see esimene eestikeelne helikassettide võrdlustest. Viimane soomekeelne kassettide test ilmus ajakirjas HiFi aastal 1996, mil meie tehnikaajakirjandus tegi alles esimesi samme. Aga enne seda kestis umbes kolm aastakümmet kassetiajastu, mis on nüüd koos vinüülidega väikest viisi comeback´i tegemas.

Siinkohal on sobiv meenutada, et alates 1970. aastate algusest tegutses Tallinnas Nõmmel legendaarne helikassetitehas (vt TM 3/2010), mis üllitas oma tegutsemisaja jooksul miljoneid helikassete. Lindid, tõsi küll, olid pärit raudse eesriide tagant.

Täna pole kassetitootjaid liiga palju ja kummalisel kombel ei paikne ükski neist Aasias. Testi leidsime linte kolmelt firmalt. ATR Magneticu ja Capture´i taga on Split Magnetic Tape Division, mis asub Ameerikas. EQ on toodetud Inglismaal, aga täpsemat infot ei õnnestunud leida. Recording The Masters tegutseb Prantsusmaal endistes BASFi tehastes.

Kõigi, välja arvatud EQ, põhitoodanguks on suuremad ketastel lindid stuudiomakkide jaoks. Lisaks lintidele on valikus ka tööriistu ja seadmeid, näiteks lintide lõikamiseks.

Tavalised kassetid

Võrdluse kassettide linditüüp on Type I ehk raudoksiid Fe2O3. Heal lapsel, nagu öeldakse,  nimesid jagub – IEC I, Fe, Normal ja Ferric tähendavad kõik sama linditüüpi. Enamik makke valib linditüübi automaatselt vastavalt perforeeringule kasseti korpusel, aga osadel mudelitel tuleb seda teha käsitsi. Õige linditüüp on oluline õigete salvestusparameetrite jaoks.

Võrdluse käigus sai selgeks, et uue ajastu kassetid on kvaliteedilt (omas lindiklassis) parimal juhul vaid keskpärased. Nimelt õnnestus uute kõrvale leida ka üks vana ehk omaaegne TDK D kassett. Välimuse järgi otsustades oli tegu üheksakümnendate lõpupoole isendiga, millele olid salvestatud vaid mõned esmased minutid. Nii sai testimiseks kasutada täiesti puhast lindiosa.

Mitte kõige lihtsam test

Arvestades, et helikassetid pole just liiga levinud, polnud ka nende testimiseks vajamineva tehnika leidmine kõige lihtsam. Lõpuks see siiski niivõrd-kuivõrd õnnestus ning vähemalt tulemustes kajastusid erinevused selgelt. Mõõtmised olid suhteliselt täpsed, aga kindlasti mitte nii punktuaalsed nagu kompaktkassettide kuldajal. Mõõtmismetoodikast on rohkem juttu kõrvalolevas lisas.

KASSETTIDE erinevused osutusid üllatavalt suurteks. Kindlasti pole ükskõik, millist kassetti kvaliteetsemasse magnetofoni pista. Võrdluse kolme paremaga saab suhteliselt kena kvaliteedi, aga C-kassettide hiilgeagade parameetritele jäävad need kõik alla.

Kuidas mõõtsime

Paraku pole enam kusagilt võtta IEC-standardlinte ega ka uusi referentsklassi kassettdekke. Mõõtmistel kasutasime kaheksakümnendate aastate lõpul valmistatud kassettdekki Akai GX-52, mille võiks liigitada paremasse keskklassi – üks veovõll ja kaks helipead. Makk oli vaatamata kõrgele eale igati töökorras ning helipead uueväärsed. Graafikutelt nähtav alla 300 Hz tõus ja bassi kerge lainetus olid tingitud maki korrektsioonidest.

Nii ei saa graafikuid pidada absoluutseks tõeks ja need ei mõjutanud kassettide hindamist. Otsustasime need siiski avaldada, sest need annavad ülevaate, millist tulemust võib Type-I raud-oksiidlindilt oodata.

Graafikud näitavad, et kassettide spektrites on väikesed erinevused umbes 2 kHz regioonides. Kuna IEC-normile vastavaid standardlinte polnud, siis oli võimatu öelda, milline neist tollastele standarditele kõige lähedasem oli, aga lähedal olid ilmselt kõik.

Kõrged sagedused on tavalise raudoksiidlindi puhul harva täiesti ühtlased ning kõige kõrgemad sagedused hakkavad sumbuma. Akai GX-52 spekter ulatub aga Type IV metall-lindi puhul koguni 20 kilohertsini.

Mõõtmised tegima ilma Dolby müravähenduseta. Eelnevalt seadistasime eelmagneetimisvoolu (Bias) igale kassetile sobivaimaks. Eelmagnetiseerimine omab suurt tähtsust nii kõrgete sageduste salvestusel ning maksimaalsel salvestusnivool. Liiga väikese Bias-i puhul kõrged sagedused võimenduvad ja heli hakkab kergesti moonutama. Liiga suure eelmagneetimise puhul muutub aga heli tuhmiks.

Mõõtmistulemusi ei tohi seega võtta absoluutse tõena, aga need on piisavad, et selgitada välja kassettide erinevused. Võrdluse kassettide kvaliteedi asetab aga väga hästi konteksti kunagine keskklassi TDK D kassett.

Kassetid Saksamaalt

Kaasasime võrdlusse vaid uusi, hetkel tootmises olevaid kassette. Pole ju võimatu, et mingeid mudeleid leiaks ka kohapealt, aga läksime lihtsama vastupanu teed ning vaatasime ringi Thomannis (www.thomann.de). Kõik võrdluse kassetid on sealt pärit.

Testitulemused leiad jaanuari Tehnikamaailmast.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid