Selle jaoks on aga loodud välised kõvakettad, mis suurendavad arvuti mahtu. Nende kasutamiseks piisab ainult USB pesast.
Välist kõvaketast saab kasutada tagavarakoopiate tegemiseks, kuna see on iseseisev seade. Tagatud on koopiad ka juhuks, kui arvutiga peaks midagi juhtuma. Kõvaketaste maht on enamasti piisavalt suur, et sellele mahuksid nii vajalikud töised dokumendid kui ka mõni film või videomäng, et vaba aega veeta. Peale selle on võimalik kõvakettale tõmmata ka erinevaid programme.
Kui vajalikud andmed on kõvakettal olemas, on nende liigutamine ühest arvutist teise palju lihtsam. Samuti on niimoodi lihtsam jagada filmi- ja pildikogu.
Kõvaketaste tüübid
Kõvakettad jagunevad kaheks- SSD ja HDD. Varasemalt olid kõikidel arvutitel HDD kõvakettad. HDD tähendab hard disc drive ja SSD solid state drive. Üheks peamiseks erinevuseks on see, et HDD kõvakettal on olemas mehaanilised osad, SSD kõvakettal on kõik olemas ühes tükis, kuna puuduvad osad, mis liiguvad.
SSD kõvaketas on võrreldes HDD kõvakettaga vastupidavam, mistõttu sobib ta paremini neile, kes pidevalt ringi liiguvad. Samuti on neil suurem andmete lugemise ja kirjutamise kiirus. Antud faktor mängib olulist rolli siis, kui soovite liigutada suuri faile.
Kuna HDD kõvaketastel on palju liikuvaid osi, on nad tundlikumad raputustele. Kuna nad on hinnaklassilt odavamad, siis ei ole nad sama kiired kui SSD kõvakettad. See-eest sobivad nad kodukasutusse, kui soovite teha mõningaid varukoopiaid. Peale selle taluvad nad vähem temperatuurikõikumisi, mistõttu ei sobi nad hästi siis, kui liigute tihti soojadest ruumidest välja külma kätte.
Kiirus
Kõvaketta valikul on üheks peamiseks komponendiks selle kiirus. Seda, kui kiire kõvaketas on, näitab number lühendi USB juures. Mida suurem number, seda kiiremini andmed liiguvad. Välist kõvaketast ostetakse enamasti plaaniga kasutada teda mitu aastat, mistõttu võiks valida kõige kiirema mudeli.
Siin tulebki mängu HDD ja SSD erinevus. HDD suudab talletada ja lugeda faile kiirusega 50-120 MB sekundis. SSD puhul on see alates 200 MB/s, keskmiselt 500 MB/s. Maksimaalseks lugemise kiiruseks võib olla 3200 MB/s ja kirjutamisel 1900 MB/s.
Kiirus on oluline parameeter siis, kui on vaja tihti lugeda mitme gigabaidise andmemahuga faile. Kui liigutate ja vaatate tavalisi fotosid ja filme, siis piisab ka väikesest kiirusest. Seega tasub mõelda, kui tihti ja kui mahukaid andmehulki on vaja liigutada.
Maht
Kõvaketaste mahtu mõõdetakse gigabaitides (GB) ja terabaitides (TB). Ühte terabaiti mahub 1000 GB. Keskmiselt on filmi mahuks 2 GB, mistõttu on 1 TB kõvakettale võimalik tervelt 500 filmi mahutada. Võrreldes mälupulkadega on kõvakettal ruumi rohkem, samuti on see töökindlam. Siiski tasuks mainida, et sama suurusega mälupulk ja kõvaketas maksavad enam-vähem sama palju.
Praegusel ajal on rohkem mahtu HDD kõvaketastel, kuna suuremahulised SSD kõvakettad on kallima hinnaga. Soovitatakse valida kõvaketas, millel on vähemalt 1 TB mahtu. Võrreldes väiksema mahuga mudelitega on hind enam-vähem sama, kuid mahtu on see-eest rohkem. Samuti ei ole suuremahulise kõvaketta korral vaja muretseda, et maht võib otsa saada ja siis on vaja uus seade soetada. Sinna saab mahutada nii aastate jooksul lisanduvad dokumendid kui ka puhkuse- ja reisipildid ning uued lemmikfilmid.
Professionaalsetel kõvaketastel võib ruumi olla kuni 16 TB, kuid tavakasutajale piisab 1-2 TB suurusest kettast.
Ühenduvus
Kõvaketas ühendatakse arvutiga USB pesa kaudu. Selleks on vaja USB kaablit. Kuna andmete tõstmiseks ühest kohast teise ei ole vaja netiühendust, saab seda protsessi teha ka näiteks reisil olles. Seejuures tuleb vaadata ka arvuti ühendusviisid konkreetse kõvakettaga. See hõlmab nii operatsioonisüsteemi, juhtmeid kui ka WiFit.
Enamasti ei ole kõvaketaste jaoks vaja spetsiaalset tarkvara, vaid ta ühildub arvutiga samamoodi nagu tavaline mälupulk. Selleks, et vajalik info teada saada, tuleks enne lugeda tähelepanelikult tootekirjeldust. Windowsi operatsioonisüsteemi korral ei tohiks tekkida probleeme, iOS’i korral võib olla vaja natuke seadistust.
Millele veel tähelepanu juhtida?
Peale andmete säilitamise võib kõvaketastel olla ka muid lisafunktsioone. Näiteks võib sellel olla sõrmejälgede tuvastus, krüpteerimine, mis võimaldab turvaliselt hoiustada tundlikke andmeid. Lisaks on olemas vee- , tolmu- ja põrutuskindlad variandid.
Kõvaketast soetades tasub vaadata ka selle mürataset. SSD kõvakettad on põhimõtteliselt hääletud, samas HDD tekitab sama palju müra kui arvuti jahutus. Peale selle kuumenevad HDD kettad tööd tehes, mistõttu peab ka arvuti jahutussüsteem rohkem tööd tegema, millega kaasneb veelgi suurem müra.
Oluline komponent on ka kõvaketta füüsiline suurus. Seda mõõdetakse tollides. Juhul, kui liigute palju ringi, sobib 2,5 tolline ehk 6,5 cm suurune kõvaketas. Kõvaketaste paksuseks on maksimaalselt paar cm ja kaal kõige rohkem paarsada grammi.
Leidke endale parim kõvaketas Kaup24 abiga!