Hasartmängude populaarsus on Eestis viimasel aastakümnendil teinud hüppelise kasvu. Õnnemängude alla saame liigitada kõik tegevused, mille peale saab panustada raha. Alustades kõige tavalisemast Bingo Lotost ja liikudes edasi kasiinode, pokkeri ja spordiennustuseni. Ainuüksi pisikeses Eestis tegutseb Eesti Maksu- ja Tolliamet (EMTA) 2021. septembrikuu andmetel 26 erinevat hasartmängu teenusepakkujat. Kas seda on liiga palju? Kas hasartmängude mängimine on tehtud Eestis liiga lihtsaks ja see on kujunemas probleemiks? Uurime järgi.
Kuna tänapäeval on Eestis erinevaid veebikasiinosid palju, siis üritatakse teineteist üle trumbata paremate pakkumiste ja funktsioonidega. Kõige uuem trend kasiinomaastikul on mugavad kiirkasiinod, mängimine on ainult ühe kliki kaugusel. Kuna kasiinosid on palju ja registreerimine on nii lihtsaks tehtud, kas siis on oht ka pettuse ohvriks langeda? Pigem siiski mitte. EMTA reeglite järgi on õnnemängu, toto või osavusmängu korraldamise õigus juriidilisel isikul, kes vastab hasartmänguseaduse nõuetele ning kellel on hasartmängu korraldamise tegevusluba ja korraldusluba. See tähendab, et kõik Eestis tegutsevad kasiinod on läbinud põhjaliku EMTA inspektsiooni ja peavad järgima ettekirjutatud seaduseid.
Üks suuremaid probleeme hasartmängurite seas on sõltuvusse langemine ja hasartmängude mängimine mitte meelelahutuse, vaid raha teenimise eesmärgil. Õnneks tegelevad selle probleemiga nii EMTA, kui ka kasiinofirmad ise. Esiteks peavad kõik kliendid tõestama oma identiteeti, mis tähendab, et alla 21-aastastel mängijatel ei ole võimalik kontot luuagi. Teiseks, mängijatel on võimalik määrata endale sissemaksete limiite, panustamislimiite ja kaotuste limiite. Samuti on teenusepakkujad kohustatud klientidega ühendust võtma, kui on näha, et nende panustamismustrid on muutumas tavapärasest suuremaks. Firmadel on õigus küsida tõendust kliendi sissetulekute kohta, et näha, kas klient teenib piisavalt, et olla võimeline selliste summadega mängima. Viimase abimeetmena saab mängija vastavalt Eesti Vabariigi seadustele määrata endale mängukeelu läbi Eesti Maksu- ja Tolliameti. Mängukeelu saab panna vahemikus 6 kuud – 36 kuud.
Stat.ee andmetel oli Eesti rahvaarv 2021. aasta alguses veidi üle 1,3 miljoni inimese. Isegi kui riik kontrollib hasartmängude tegutsemist suhteliselt edukalt, siis paratamatult on selle 1,3 miljoni sees inimesi, kel on probleeme hasartmängudega. Põhjuseid võib olla mitmeid. Esiteks nagu varem mainitud, siis Eestis tegutseb 26 erinevat selle valdkonna teenusepakkujat ja mängima saab hakata kõigest paari klikiga. Teiseks, kuna konkurents on tihe, siis võitlevad kõik brändid Eesti turu esikoha nimel, mis tähendab, et iga päev on näha erinevate firmade telereklaame, bännereid tänavatel ja promotüdrukuid üritustel, kes kõik üritavad kliente endale meelitada. Kolmandaks, pea igas Eesti suuremas linnas on ka vähemalt üks füüsiline kasiino. Ainuüksi Tallinnas tegutseb üle 20 erineva füüsilise kasiino.
Peamised põhjused, miks inimesed otsivad abi õnnemängudest on lootus suure võiduga vabaneda võlgadest, kuid sellisel eesmärgil mängimine toob pigem kaasa veel suuremad võlad. Samuti on põhjuseks madalad palgad ja unistus skoorida suurelt ja varakult pensionile sõita. Need kliendid, kes on vähemalt korra elus umbes tuhande eurost võitu kogenud, soovivad uuesti tunda seda võidujoovastust ja hasarti. Selliste probleemide korral tuleks kindlasti ühendust võtta pereliikmetega ja äärmisel juhul ka mänguriliini 15410 nõustamisliiniga, mis on spetsialiseerunud hasartmängu sõltuvusprobleemide lahendamisele.
Kokkuvõtteks, õnnemängude mängimine on antud hetkel Eestis tehtud suhteliselt lihtsaks, kuid sellegipoolest toimub mängude korraldus valvsa EMTA pilgu all ja hasartmängufirmad teevad ka omalt poolt väga palju, et tuvastada probleemsed kliendid ja üritavad omalt poolt erinevate funktsioonidega aidata mängijaid ja piirata nende kulutusi. Kindlasti on suur võimalus, et lähiaastatel keelustatakse hasartmängu reklaamide näitamine teles ja tänavatel, mis vähendaks sõltuvusohtu veelgi.
