Isuzu – meie oludes vaid D-Max

Tõnu Ojala
01.01.2021
Tõnu Ojala

Kui aastate eest oli Isuzu Euroopa mudelivalikus nii maastureid kui pikapeid, siis nüüdseks on siinmail taandutud ühe mudeli brändiks ning selle kaubamärgi alt leiab vaid mudelitähist D-Max kandva pikapi.

Vaatamata jaapanipärasele nimele on Isuzu D-Max tegelikult Tai päritolu, kus ta konkureerib turuliidri kohale koos meil ülimenuka Toyota Hiluxi endaga. Aga arvestades, et just Tai on pikapite „tõotatud maa“ ning suur osa üle maailma müüdavatest „kastikatest“ seal toodetaksegi, pole selles midagi imelikku.

Isuzu D-Max on pikapimaailmas seni panustanud peamiselt funktsionaalsusele, olles hinnatud eelkõige nende seas, kes D-Maxi tööautona kasutavad. Samas väärtustatakse pikapeid üha enam ka nn elustiiliautodena, mis aga tähendab reel püsimiseks tarvidust nii sõiduautolikuma varustuse-teostuse kui sõidumugavuse järgi.

Ehkki tehnilises pooles pole jaapanlased järelandmisi teinud ja panustavad endiselt nii raami tugevusele kui võimsale jõuallikale, on uue 10. põlvkonna D-Maxi varustus muutunud tunduvalt sõiduautolikumaks ja sealt leiab suure resolutsiooniga 9tollise puuteekraani, ühildavuse Android Auto ja juhtmevaba Apple CarPlayga, mitmesuguseid elektroonilisi sõiduabisid ning palju muudki. Muidugi ei kohta seda kõike baasversioonidel, kuid nüüd on need vähemalt kallimates varustuspakettides või lisavarustuses olemas ning auto rivaalidega võrreldes senisest konkurentsivõimelisem.

Sõidumugavust silmas pidades väärib mainimist ka tänu muudetud esivedrustusele väiksem pöörderaadius, uued esituled, senisest väiksem rool ja vastavalt varustustasemele nii nahksisu kui tipptasemel audiosüsteem.

Telgede vahe on veninud 3 cm võrra, auto ise on aga senisest 1 cm madalam. Kabiinitüüpe on D-Maxil kaks, kitsukese tagaistmega Space Cab ning kuni 5 inimest mahutav Double Cab. Veokasti põhimõõtmed on jäänud suurtes piirides endiseks, suurimaks erinevuseks on vaid 3 cm kõrgemad kastiääred.

Auto spetsiifikat arvestades väärib mainimist ka kuni 3,5 tonni kaaluva haagise võimekus, 24 sentimeetrine kliirens ja võime võtta kuni 80 cm veetakistusi. Loomulikult ka lülitatav neljarattavedu (selle lülitamine käib eelkäijaga võrreldes nüüd enam kui kolm korda kiiremini) ning pärast mõningast pausi taas on tagasi ka elektromagnetiline tagasilla diferentsiaalilukk. Kandevõime varieerub sõltuvalt keretüübist ja käigukastist, kuid arvestada võib suurusjärguga 1 tonn ja veidi pealegi.

Jõuallikaks on Euroopa oludes endiselt Isuzu enda 1,9liitrine diiselmootor (mujal maailmas kohtab ka 3liitrist diislit), mida siinmail kombineeritakse kas 6käigulise manuaal- või sama käikude arvuga automaatkastiga.

D-Maxi diiselmootori 1,9 liitrine töömaht võib konkurentide kõrval tunduda napivõitu, ent numbritesse täpsemalt süüvides selgub, et võimsus- ja momendinäitajad veavad vabalt välja võrdluse rivaalide 2,2-2,4liitriste diiselmootoritega. Muidugi – et tegu on siiski pikapiga, ei kannata sõidumugavus vähemalt tühisõidul võrdlust nn päris maastikuautodega, ent kui juba mõned sajad kilogrammid veokastis, pilt muutub.

D-Maxi hinnakäärid on lühema Space Cabi korral vahemikus 29 990-37 990 eurot, kahe täiemõõdulise istmereaga Crew Cabi puhul 33 490-39 990 eurot. Meie teedele-tänavatele võiksid esimesed kliendiautod praeguse seisuga jõuda kevadel.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid