Teise Maailmasõja algusega suutis suurte konveiertootmise kogemustega USA tööstus kiirelt ümber orienteeruda tarbekaupade tootmiselt relvade tootmisele. Jooksval lindil tuli konveierilt tanke, kahureid ja isegi laevu. Sõja lõpuaastatel väljus USA tehaseväravatest rohkem relvastust kui liitlased neid lahingutes kaotasid.
Relvade masstootmise heaks näiteks on raskepommitaja B-24 Liberator. Kogu selle tootmisprotsessi juures oli otsustava tähtsusega autotransport kui kogu lennukiehituse logistika otsustav lüli.
B-24 – ühenduselt Consolidated Aircraft Corporation – oli kogu sõja kõige rohkearvulisemalt toodetud neljamootoriline lennuk: viie ja poole aasta jooksul toodeti 18 313 Liberatorit. Seda on üle kahe korra rohkem kui valmistati hoopis tuntumat Boeingu “Lendavat kindlust” B-17. B-24 tootmisega on väga tihedalt seotud autofirma Ford, kus pandi kokku üle 4600 lennumasina.
B-24 Liberator oli väga laialdaselt kasutusel nii USA õhujõududes kui ka mereväes, samuti liitlaste õhujõududes. Teda kasutati kõigil sõjatandritel-Euroopas, Vaikse ookeani kohal ja ka Aafrikas. Pikatiivalisena olid tal väga head aerodünaamilised omadused, mis tegid ta heaks lennumasinaks avarate veteväljade kohal – lisaks Jaapani vastu tegutsemisele oli tal oluline roll Atlandi ookeani kohal Saksa allveelaevade vastases võitluses. Inglise lendurite jaoks muutis B-24 üle-atlandilised lennud igapäevasteks. Koos “Lendava kindlusega” B-17 moodustasid nad Lääne-Euroopat pommitanud strateegiliste õhujõudude põhiosa. Meeskonnad kippusid küll eelistama B-17-t seoses tema tugevama konstruktsiooniga ja väga suure vigastustetaluvusega, kuid juhtkonnale meeldis jällegi B-24 tema suurema tegevusulatuse ja raskema pommikoorma tõttu.
Transpordivariant C-87 Liberator Express oli tuntud oma suure lennuulatuse ja kaubamahutavuse tõttu. Kui uued B-29-tüüpi pommitajad tõrjusid vanad lennumasinad lahinguoperatsioonides kõrvale, olid C-87-d need, kes pakkusid kogu ettevõtmisele logistilist tuge, vedades näiteks kütust ja lahingumoona üle Himaalaja mägede Indiast Hiinasse.
Kui B-24 pommitajad võeti uute paremate lennukitüüpide ilmudes relvastusest maha, siis mereväe patrullvariant PB4Y-2 Privateer teenis USA mereväge veel Korea sõja lõpuni.
Omaette huvitav B-24 kasutusala oli tema roll nn kogunemislennukina. Olles eredalt värvitud ja seetõttu kaugele märgatav, kogus ta eri lennuväljadelt startinud pommitajad enda ümber gruppi, et need saaksid siis ühtses lahingurivis Euroopa suunas teele asuda. Lennukid olid erinevat värvi ja erinevate mustritega (triibud, täpid, ruudud), et lahingulennukid oskaksid oma grupi üles leida.
Loe põhjalikku ülevaadet veebruari Tehnikamaailmast.
