Elektrivormelite tänavune hooaeg oli sarjale juba seitsmes, aga MM-võistluste staatus oli sarjale omistatud alles esimest korda. Ja nagu tõestuseks, et sari seda väärib, kujunes Formula E tänavune hooaeg sarja senise ajaloo kõige tasavägisemaks ja eriti konkurentsitihedaks.
Ainuüksi fakt, et kui sarjas oli sõidetud juba 13 etappi ja ees seisid veel kaks viimast Berliinis, oli punktitabel sedavõrd tihe, et teoreetiliselt oli võimalus tiitlit võita veel 18 sõitjal. Ja enne viimast etappi võisid tiitlilootusi heietada veel 14 sõitjat.
Hooaega alustasid kõige edukamalt kaks tugevat tehasetiimi, Mercedes ja Jaguar, aga eduka alguse järel saabus mõlema tiimi ja nende sõitjate jaoks mõõn. Viie etapi järel juhtisid sarja Mercedese sõitjad Nyck de Vries ja Stoffel Vandoorne, ent järgmise kuue etapi vältel teenisid nad kahe peale kokku vaid kaheksa punkti. Sealjuures oli de Vries langenud neli etappi enne finaali koguni punktitabeli kümnendale reale, aga sellest hoolimata krooniti 26aastane hollandlane elektrivormelite esimeseks maailmameistriks.
Üheks põhjuseks, miks Formula E sari sedavõrd tasavägiselt kulgeb, on võidusõit ühesugustel autodel. Ainsaks erinevuseks on see, et iga tiim võib ise valmistada oma mootori ja jõuülekande. Tänavu ei püsinud tosinast võistkonnast ilmselgelt oma mootoritega konkurentsis kaks tiimi, Dragon Penske ja NIO. Etapivõitudeni ei jõudnud ka Virgin, Porsche ja Nissan, aga kahe viimati mainitu hooaja ebaedus võib veidike süüdistada ka ebaõnne ja vahel ka sõitjate liigset agressiivsust. Virgin Racing tiimi sõitjad püsisid aga tiitlikonkurentsis kuni viimase etapini.
Samas ei saa äärmiselt tihedat konkurentsi punktitabelis panna ka ainult autode arvele ja võib-olla isegi ühe peamise põhjuse leiame hoopis kvalifikatsioonisüsteemist. Selgitust tuleb alustada meeldetuletusest, et Formula E sarja etapid toimuvad tänavaradadel, millistel enne vabatreeninguid pole võidu sõidetud ning mis on seetõttu tolmused ja kehva pidamisega. Kuigi vabatreeningute ajal sõidetakse rada sõidujoonel veidi puhtamaks ja jäetakse n-ö rehvi maha, mis aitab pidamist parandada, siis pole kvalifikatsiooni ajaks seda siiski veel piisavalt.
Kvalifikatsioonis on 24 sõitjat jagatud vastavalt punktitabeli paremusjärjestusele nelja rühma. Esimesena alustab kvalifikatsiooni rühm, kuhu kuuluvad punktitabeli kuus parimat, seejärel rühm kuuest järgmisest sõitjast jne. Iga rühm autosid muudab aga pidamise rajal järgmiste tarbeks veidi paremaks ja seega on kõige kehvemas olukorras just punktitabeli kuus parimat.
Nii juhtuski, et kui sõitja oli eelmistel etappidel edukas olnud ja punktitabeli etteotsa kerkinud, oli järgmisel võistlusel suhteliselt keerukas stardirivis head kohta teenida. Võtame näiteks maailmameistriks kroonitud Nyck de Vriesi teekonna tiitlini. Võidule avaetapil järgnes üheksas koht ja seejärel kaks etappi punktideta. Veel üks esikoht ja taas kaks etappi nullipoiss. Mehhiko esimeses sõidus üheksas koht, millele järgnesid punktideta jäämine kolmel etapil ja hollandlane oligi langenud punktitabelis kümnendaks. See aga andis kahele New Yorgi etapile head stardipositsioonid, teised kohad võistlustel ja nii tõusis de Vries jälle sarja liidriks.
Eelviimasel etapil Berliinis oli ta seega määratud kvalifikatsiooni esimesse rühma, mille tõttu koht stardirivis oli 19. ja võistlus taas punktideta. Siiski säilitas ta liidrikoha, aga ainult kolme punktiga teiseks tõusnud Eduardo Mortara (Venturi), nelja punktiga Jake Dennise (BMW) ja viie punktiga Mitch Evansi (Jaguar) ees.
Viimane etapp kujunes juba stardis parajalt dramaatiliseks, sest 13. kohalt startinud de Vriesi lähimad rivaalid punktitabelis, Evans ja Mortara, kes startisid temast mitmeid kohti eespool, tegid ränga avarii, ja kordusstardis põrutas seina ning katkestas kolmaski konkurent Dennis. Nii õnnestus hollandlasel finišeerida kaheksandana ja kuna ülejäänud lähimad konkurendid finišeerisid temast tagapool, kuuluski tiitel talle.
Etapivõitudeni jõudsid 15 sõidetud võistlusel 11 erinevat sõitjat seitsmest tiimist ning poodiumišampust said hooaja vältel maitsta koguni 20 erinevat sõitjat. Tänavust Formula E sarja kahe etapi jagu ka juhtinud Robin Frijns (Virgin) pidi leppima viienda kohaga ning kaks etappi võitnud ja nelja etapi jagu sarja liidrina kihutanud Sam Bird (Jaguar) saavutas kokkuvõttes kuuenda koha.
Järgnesid samuti kahe etapivõiduga hiilanud Lucas di Grassi (Audi) ja mullu meistriks kroonitud Antonio Felix de Costa (DS Techeetah ning esikümnesse mahtusid ka Mercedese teine sõitja Stoffel Vandoorne ja sarja varasem kahekordne meister Jean-Eric Vergne (DS Techeetah).
Võistkondlikus arvestus võitis tiitli Mercedes vaid nelja punktiga Jaguari, 15 punktiga DS Techeetahi ning 16 punktiga Audi ja Virgin Racing tiimide ees.
