Eestlased ostavad enim 600-700 eurot maksvaid sülearvuteid

Kuna sügis on lisaks jõuluperioodile aeg, mil inimesed endale kõige rohkem uusi töövahendeid ja tehnikat soetavad, reastas veebikaubamaja 1a.ee tegevjuht Laur Mathiesen olulised nõuanded, mida peaks enne uue sülearvuti ostu silmas pidama.
 
Pane paika eelarve
Sülearvutite hinnaskaala kõigub paarisajast eurost mitme tuhandeni, seega on esimene soovitus mõelda, kui palju ollakse nõus uue töövahendi peale kulutama. Hinnakalkulatsiooni peaks sellegi lisama, kas juurde on vaja soetada näiteks ka printer, eraldi sülearvuti dokk või muud vajalikku tehnikat.
 
“1a.ee müügistatistika järgi ostavad Eesti inimesed kõige rohkem sülearvuteid, mis jäävad hinnavahemikku 600-700 eurot,” selgitas Mathiesen. “Selle raha eest on võimalik valida mitmete asjalike mudelite seast, mis on väga hea jõudlusega ning sobivad kontoritööks kui ka suuremat võimsust vajavate toimingute tegemiseks.”
 
Mõtle läbi, miks arvutit vaja läheb
Üks suurimaid vigu, mida inimesed sülearvuti ostul teevad, on tegelike vajaduste eiramine ning lootus, et seade sobib universaalselt hästi kõige tegemiseks. Jah, see võib tõsi olla tippmudelite puhul, kuid kui eesmärk on peamiselt redigeerida dokumente, käia internetis ning teha videokõnesid, siis pole mõtet osta kallist ja tipptehnikat täis sülearvutit, mille potentsiaal kunagi ei rakendu. Kui ise ei oska sülearvutit piisavalt hästi hinnata, tuleks kindlasti spetsialistidelt nõu küsida.
 
“Laias laastus võib jagada sülearvutid kolmeks: kodu- ja kontoriarvutid, äriklassi arvutid ning mänguarvutid. Kui esimesed on mõeldud niiöelda tavalisele arvutikasutajale, siis näiteks äriklassi arvuti puhul on pandud rõhku ka tema kaalule, et seda oleks mugav kaasas kanda ning aku vastupidavusele,” rääkis Mathiesen.
 
“Mänguarvutitel on aga väga hea protsessori- ja videokaardijõudlus, seega sobivad need lisaks mängimisele hästi ka multimeediatöötluseks. Antud kategoorias jäävad arvutid hinnavahemikku 1000-2000 eurot ning kõige rohkem ostetakse statistika kohaselt Lenovo, Asuse ja MSI sülearvuteid,” lisas Mathiesen.
 
Vali õige suurus
13-14 tollise ekraaniga sülearvutid on reeglina kergemad ning neid on hea kaasas kanda. Seevastu 17-18 tolliste ja suuremate ekraanidega sülervutitega on hea tegeleda video- ja pilditöötlusega ning mängulustigi pakub suurem ekraan rohkem.
 
“Kui arvuti on mõeldud rohkem laua peal seisma, siis soovitaks kindlasti suuremat ekraani, kuna see lisab kasutusmugavust,” rääkis Mathiesen. “Hea vahepealne variant on aga 15,6-tollise ekraaniga seade, mida ostetakse konkurentsitult ka kõige rohkem.”
 
Kindlasti ära vali sülearvutit ainult välimuse või värvi järgi.
 
Tee kindlaks lisavidinate võimalus
Kas soovid kasutada eraldi hiirt, laadida fotoaparaadist arvutisse pilte või kasutada juhtmega kõrvaklappe? Need ja paljud teised lisavidinad nõuavad eraldi ühenduspesasid, seega veendu, et ostetaval sülearvutil on piisaval määral USB-pesasid, kõrvaklapipesa ja muud vajalikud ühendused.
 
“Tänapäeval on aina rohkem levinud juhtmeta Bluetoothi kaudu ühendatavad lisavidinad, nagu kõrvaklapid, kõlarid, hiired ja isegi printerid, aga mõnikord on soov või vajadus kasutada ka juhtmega lisaseadmeid. Nende kasutamine tuleks aegsasti läbi mõelda ja enne ostu sellega arvestada,” kommenteeris Mathiesen.
 
Uuri brändide tugevuste kohta
Reeglina on sülearvuti nii hea kui on selle tootnud ettevõte. Seetõttu ei tasu brändide tähtsust alahinnata. Eesti inimeste sülearvutite lemmikbrändid on 1a.ee müügistatistika kohaselt Lenovo, Asus ja Acer, mis on Mathieseni sõnul kõik kvaliteetsed, kuid hea ostu saab teha ka mitmete teiste brändide puhul.