Automarkide edetabelis vallutasid esikolmiku Prantsuse autotootjad: populaarseim oli 958 sõidukiga Citroën, järgnesid Peugeot ja Renault (vastavalt 809 ja 605 tarbesõidukit). Veokeid müüs enim Scania, neid läks kaubaks 455. Järgnesid Volvo ja Mercedes-Benz vastavalt 246 ja 94 autoga.
Termin „tarbesõiduk“ ise ütleb siiski vähe, sest siia mahuvad nii suured raskeveokid kui ka N1-kategooriasse registreeritud luksusautod – seega tuleb tabelid pisut lahti harutada.
Kõige kergemas, kuni 2,8 t kaubikute kaalukategorias on traditsiooniliselt domineerinud prantslased ja nii polnud ka seekord vastast ei Citroënile ega Peugeot´le. Kolmandaks kerkis seekord aga Volkswagen, edestades Daciat.
Prantslased on aastaid domineerinud ka kuni 3,5 tonniste kaubikute seas, kuid seal on jäme ots püsinud Renault´ käes. Citroën säilitas oma II koha, Ford ja Toyota vahetasid aga 2018. aastaga võrreldes kohad. Ka sama raskete veokite seas oli esikohal Renault, järgnesid tihedas reas Peugeot, Citroën ja Iveco.
Pikapiturg on meil traditsiooniliselt suuresti Toyota Hiluxi käes, sellele mudelile kuulus ka mullu ligi pool turust. Hiluxile järgnesid aga Ford Ranger ning suure tõusu teinud RAM 1500.
Veokisegmentidest suurimas, üle 16 tonniste raskeveokite klassis on üle 70% turust endiselt kahe rootslase, Scania ja Volvo käes. Sarnaselt viimasele kahele aastale on jäme ots Scania käes, neid läks AMTELi andmetel kaubaks kokku 455 autot, neist 295 sadulveokit. Kolmandat kohta jagasid omavahel MAN ja DAF, lükates Mercedes-Benzi sel korral viiendale reale.
Mainimist väärivad ka üle 8 tonnised bussid. Neid müüdi AMTELi arvepidamise kohaselt mullu kokku 151 ühikut ning tervelt 100 neist kandis Scania logo. Silmad said pähe veel Iveco (31) ja Mercedes-Benz (14).
AMTELi hinnang 2020. aasta perspektiivide kohta
Tarbesõidukite poolel ei ole suuri muutusi oodata. Kerges tõusus 2020. aasta ei too selles sektoris turule veel uusi lahendusi ning põhiliseks jõuallikaks jääb diiselmootor. Ühistransport linnades, ja tingimuste sobivuse korral mingil määral ka rasketransport kasutab gaasilisi kütuseid, kuid CNG, LPG, LNG ja biometaani osakaal kokku on siiski väike. Suurem alternatiivide läbimurre ootab siin eelkõige vesiniktehnoloogia arengut.
