Säästlikkuse all mõeldakse siinkohal eeskätt kütuse kokkuhoidu, aga ka rehvide kulumise vähendamist, erinevate sõlmede säästmist ja selle tulemusel auto väiksemat remondivajadust ning kõike muud, mis mahub sõnapaari "ökonoomne sõit" alla.
Maailmas hakkas esimesena nn ökonoomsuspaketti – veokitele paigaldatud süsteemi, mis jälgib ja hindab juhi sõidustiili ja annab talle tagasisidet ning nõuandeid, kuidas veelgi säästlikumalt sõita – veokitel juurutama Scania. Praeguseks on oma teatud erinevustega see süsteem peal kõigi suuremate veokitootjate masinatel.
Juhti sõitu ökonoomsemaks sättimisel abistav süsteem analüüsib kõik saadud andmed läbi ja annab igale käitumisele hinde, Samamoodi reastatakse kõik võrku lülitatud andmeid edastavate autode juhid. Euroopas on Scania sõidukite haldussüsteemi ühendatud ligemale 300 000 veokit ja bussi, Eestis hakkab nende arv lähenema kahele tuhandele.
Kaugem tulevik on juhita veokite päralt
Meil on juba aastaid müüduimate uute veoautode esireas vaheldumisi kord Scania, kord Volvo, kolmandal kohal sekundeeris siiani Mercedes Benz. Need on ka hinnaklassilt kõige kallimad veokid, iseäranis kaks esimest. Miks eelistavad veofirmad rohkem raha välja käia, kuigi saada on ka soodsama hinnaga masinaid?
Vastust aimab Scania Eesti ökonoomse sõidu koolitaja Margus Sillamaa, kes on seda meelt, et eelistustes mängib rolli järelturu teema, lai hoolduspunktide võrk, teenindus ja varuosade kiire kättesaadavus ning kusagil neljandal kohal on kütusekulu ja võimalused selle vähendamiseks. Sestap ongi juba kõikides veokite müügifirmades ametis inimene, kes tegeleb autojuhtide ökonoomse sõidu koolitamisega – õpetab sohvritele, kuidas säästlikumalt sõita.
Autode arendamises keskendutakse nende iseroolimise võime täiustamisele. Kõige tõenäolisemalt saab see esmalt võimalikuks kinnistel territooriumitel, näiteks karjäärides ja tehasealadel, kus suhteliselt ühesugused olud ja kuhu n-ö võõraid liiklejaid ei satu. Teine ökonoomsuse poole püüdlemise meetod on automaatne kolonnissõit, kus veokid reastuvad liikuma üksteise järele, suhtlevad üksteisega ja reaalselt juhtimisega tegeleb ainult esimese auto juht. Tema järel liiguvad väikeste pikivahedega teised, mille sohvrid võivad rooli taga näiteks ajalehte lugeda või televiisorit vaadata. Esialgu on siiski tingimuseks, et juhid peavad jääma oma istmele ja olema turvavööga kinnitatud.
Säärase süsteemi tormiline areng pääseb ilmselt paisu tagant senisest kiirema ja täpsema 5G internetiühenduse turuletulekuga. Praegune jääb pisut aeglaseks näiteks olukordades, kui kolonni esimene auto peab tegema ettearvamatu äkkpidurduse. Idee järgi peavad täpselt samal hetkel pidurdama ka teised hanereas sõitvad veokid. Või olukorra lahendamine, kui mõni sõiduauto on otsustanud veokite vahele reastuda. Asja sisu, mis põhimõtteliselt on selge, aga mida nüüd tarvis täpsemaks timmida, seisneb selles, et autod suhtleksid omavahel ja automaatika lahendaks esilekerkivad, ka planeerimatud küsimused.
"Eks lõplik eesmärk on juht kabiinist välja saada. Lääne-Euroopa riikides on heade noorte autojuhtide leidmine juba väga keeruline, neid otsitakse näiteks Ukrainast, aga ega seegi kanal ole lõputu," selgitab Sillamaa. "Tänapäeval soovib inimene nädalavahetused perega veeta, mitte kusagil teel olla. Loomulikult on sel ametil ka häid külgi, aga tegelikkus on selline, et juhte ei jagu."
Veofirma suurim kulu – kütus
Kuni iseroolivad autod veel tulevikumuusika, pühendavad veokite konstruktorid muudele ökonoomsuse suurendamise meetoditele. Eks tegelikult on ka selle kolonnissõidu suur mõte veokirongi tuuletakistuse vähendamine ja väiksema kütusekulu saavutamine. Muide, suurem osa kütusekulust lähebki õhutakistuse ületamiseks, teisel kohal on rehvide veeretakistusega võitlemine ning kolmas mootori ja transmissiooni hõõrdetakistus.
Veel üks oluline kütusekulu mõjutav asjaolu on see, kuidas konkreetne sõiduk, selle mootor, ülekanded, sillad on koostatud ja häälestatud tegema just seda tööd, mida sellega tehakse. Lõppeks mõjutab sõiduki säästlikkust iga pisiasi, tegelikult ka juhikabiini mugavus, sest puhanud, söönud ja rahulolev juht teeb õigemaid otsuseid kui väsinud, näljane ja pahur juht.
Ka korrapäraselt hooldatud auto sõidab säästlikumalt kui hooldamata masin. Kütusesäästus mängib olulist rolli ka mootori häälestus, sildade geomeetria, rehvirõhk, koorma paigutus jne. Näiteks rehvirõhu vähendamine üks baar alla normi suurendab kütusekulu keskmiselt 0,6 l/100 km kohta. Mis rahasse arvutatuna tähendab aastas peaaegu 1000 euro suurust kütusekulu suurenemist. Lisaks kiireneb rehvide kulumine 10%.
Tõsi – veofirma kulueelarve esimesel kohal troonib kütusekulu (40% kuludest), edasi tulevad autojuhtide palgad (18%), remondile kulub 8%, rehvidele 5% jne. Samas on kütusekulu just see osa kuludest, mida on võimeline mõjutama autojuht. Ja nii mõnegi transpordifirma omanik jagab põhimõtet, et pigem säästa kütust ja maksta heale autojuhile suuremat palka, kui tasuda arutult suuri kütusearveid.
Automaatne käiguvahetus võidutseb
Selleks, et kütusekulu alla saada, laiemalt aga üldse veoki töö võimalikult tõhusaks timmida, on asutud veokeid GSM- ja GPS-süsteeme appi võttes jälgima, et registreerida pisemgi nüanss nii masina kui juhi töös. Kuni selleni välja, et programm, teades mootori, kütuse, auto kaalu jmt andmeid, arvestab välja CO2 heitmete kontsentratsiooni ühe kindla auto ühel kindlal sõidul või mingil ajaperioodil keskmisena.
Olulisemad parameetrid, mida auto pardakompuuter mõõdab ja ökonoomse sõidu meetodite väljapakkumisel arvestab, on kiirendamised ja pidurdamised, keskmine- ja tippkiirus, vabaveeremise kasutamine, kuidas ja millal käiku vahetatakse, milline on juhi ettenägemisvõime. Samas, kui tee on libe, oskab arvuti sellegi sisse rehkendada ega arvesta sellisel juhul äkilisemat pidurdamist juhile miinuseks – liiklusohutus ennekõike!
Väärib esiletõstmist, et kõik need süsteemid luuakse tänapäeval juba sellise arvestusega, et veokil on automaatselt juhitav käiguvahetus. Margus Sillamaa märgib, et automaatselt lülitatav jõuülekanne on praeguseks väga töökindlaks ja täpseks muutunud ning enam ei kehti kunagine arvamus nagu peaks automaatkäigukastiga auto tingimata manuaalsega võrreldes rohkem kütust kulutama. "Kui 10 aasta eest juhte koolitama hakkasin, tuli neid ikka õpetada, kuidas automaatkasti tööle käsitsi n-ö kaasa aidata," räägib Sillamaa. "Nüüd on automaatjuhtimisega käigukastid, millel ka automaatne sidur, juba nii head, et õpetaja sõnum juhile on: ära sega autot! Praegu on uute müüdud veokite seas vaid mõni üksik manuaalse käigukastiga."
Üsna uus asi veokite sõiduökonoomika reguleerimise varustuses on topograafiatundlik püsikiiruse hoidja, mis saab andmed GPS-süsteemist. Kui tavaline püsikiirushoidja ei arvesta teeprofiili ja maastiku tõusude ja langustega, mistõttu selle kasutamine kipub pigem kütusekulu suurendama, siis pinnareljeefe jälgiv süsteem n-ö näeb ja teab ette, et kui tulemas on tõus, tasub kiirust koguda ning kui tõus hakkab lõppema, on tõusuharjale lähenedes aeg pöördeid maha võtta. Mäest alla sõites otsustab automaatika, kas seda on mõttekam teha kiirendades või käiguga vabalt veeredes.
Sõites teedel, mis pole veel kaardile kantud, loeb arvuti uued andmed mälusse ja kui seda teed läbida sama autoga kolm korda järjest, siis neljandal korral tunneb auto selle geomeetria ära ja rakendab püsikiirusehoidja. Kui nüüd topograafiline püsikiirushoidja rakendada süsteemis ökonoomse sõidu abimehega, saab see vajadusel juhile öelda, et sõitsid tõusu lõpus liialt kiiresti ja kulutasid liialt palju kütust.
Säästetavad summad kümnetes tuhandetes
Margus Sillamaa teab rääkida, et peatunud täislastis veoauto paigaltvõtt kulutab samapalju kütust kui samal veoautol kulub vähemalt 2 kilomeetri läbimiseks tavalisel sõidul. Ta lisab, et tegelikult oleneb kokkuvõttes kõikide autosse paigaldatud automaatsüsteemide efektiivsus ikkagi juhist. Kui ta nendest ei pea, siis nende otstarve ka mõjule ei pääse. Eks siin astubki mängu koolituste olulisus. Kusjuures õppusi tuleb teha regulaarselt, sest elu näitab, et umbes aasta pärast koolituse läbimist naaseb juht oma seniste juhtimisvõtete juurde. See tuleb tahtmatult ja on justkui inimloomusesse sisse kodeeritud.
"Säästa on alati võimalik, nii kaugsõidul kui linnasisesel prügiveol," kinnitab Sillamaa. "Juhi ökonoomse sõidu abimehe kasutamine vähendab kütusekulu keskmiselt 10%, aga sõltuvalt töö spetsiifikast võib kokkuhoid olla palju suurem. Kui veofirmas on kümneid masinaid, võib kokkuhoid ulatuda kümnete tuhandete eurodeni aastas."
Nii otsustas bussifirma Lux Express Grupp oma uued bussid mõne aasta eest jälgimissüsteemi lülitada. Esimesel aastal pärast nõuandva süsteemi kasutuselevõttu vähenes bussifirma kulu kütusele 82 000 euro võrra.
Kütusekulu sõltuvust juhtide sõidustiilist uuriti ka Tallinna Autobussikoondises ja ilmnes, et n-ö sportliku sõidustiiliga juhi roolitud bussi kütusekulu võis rahulikuma paarimehe samal marsruudil kulutatud kütusekogusest olla 100 km kohta koguni 9 liitrit suurem. Üldiselt näitavad jälgimiste tulemused, et kohanduva püsikiirushoidjaga varustatud sõidukite kütusekulu on 2–3% väiksem.
Bussifirma sai jälgimisest tuntavat kasu
Lux Expressi tehnoloogiadirektor Priit Lavitsa sõnul võttis bussiettevõte kasutusele targa elektroonilise jälgimissüsteemi Fleat Managment System (FMS), mis lubab lisaks bussi teekonnale jälgida reaalajas bussi tehnilist korrasolekut läbi veakoodide, kütusekulu ning iga bussijuhi ökonoomset sõidustiili, sh ohtlikke manöövreid, pidurdusi ja järske kiirendusi, mis mõjutavad reisijate mugavust. Samuti on reaalajas näha juhtide tööaja kasutus.
"FMS lubab väiksemaid tehnilisi rikkeid avastada tunduvalt varem, juba enne nende ilmnemist," selgitab Lavits. "Pisivea tekkimisele viitab kasvanud kütusekulu ning kõrvalekallete tekkimisel saame bussi diagnostikasse suunata. Näiteks kui välisõhk on saastunud, vahetatakse salongis ja mootoris filtreid tihedamini kui on tootja poolt ette nähtud, sest kasvanud kütusekulu võib tähendada ka umbes õhufiltreid."
Ta lisab, et busse jälgides suudetakse ennetavalt tegeleda ka kütuse pihustitega, mis lõpptulemusena vähendab keskkonnasaastet. Kokku jooksutatakse bussis asuvast kompuutrist läbi üle 90 olulise tehnilise parameetri. Priit Lavits kinnitab, et FMS-süsteemi abil vähenes busside keskmine kütusekulu 100 km kohta üle 6% ning rikete ja probleemide hulk teel olles vähenes poole võrra.
Juhi ettenägemisvõime tagab sujuva liikumise
"Kõige olulisem kütusekulu mõjutaja on autojuhi ettenägemisvõime, tema oskus olukordi ette näha, piltlikult öeldes näha seda, mis kurvi taga ees ootab," kirjeldab Margus Sillamaa kütusesäästu põhimõtete olemust. "Kõige säästlikumalt sõidavad flegmaatilise käitumise ja aeglaste liigutustega inimesed, kelle pea töötab oma välisele pikaldasele toimele vaatamata nagu koorelahutaja. Samas aktiivsed, pidevalt millegagi tegevuses olevad jutukad ja sahmerdavad inimesed liikluses olukordi ette ei näe, sest nad ei keskendu niivõrd auto juhtimisele kui kõikvõimalikele muudele tegevustele."
Näiteks pole mingit mõtet kiirendada, kui on näha, et paarisaja meetri pärast tuleb valgusfoori taga punase tule all seisma jääda. Pigem tasub autol mootori minimaalpööretel vaikselt veereda lasta ja püüda peatumist vältida. Sama kehtib maanteel, kus tulemas asula ja kohustuslik madalam kiirus. Sellekohane märk on kaugele näha ja selle asemel, et vahetult enne märki pidurdada, on mõistlikum jalg varakult gaasipedaalilt võtta –mootor jätkab madalatel pööretel, kütusekulu on pisike ja nii veeretakse piirangutsooni paraja kiirusega. Selliste nüansside arvelt kokkuhoitud kütuseliitrid on ettevõttele puhas kasu.
Teise mõjutajana toob Sillamaa välja sõidukiiruse ja kolmandana selle, kui hästi juht oma sõidukit tunneb. Sõidukiiruse valik on oluline sellest aspektist, et läbitud vahemaa, selle läbimiseks kulunud aja ja selleks kulutatud kütuse suhe oleks võimalikult optimaalne.
"Sageli ütlevad juhid, et säästlikult võib ju sõita, aga selleks kulub palju aega. Ei ole alati nii. Me oleme kümneid kordi proovinud ja enamasti ilmneb, et kui asja teadlikult võtta, saab sõita ka kiiresti ja ökonoomselt," räägib Sillamaa. "Kui mind kutsutakse ettevõtetesse koolitust andma, siis sõidan tihti juhiga tema tööl lihtsalt kaasa. Tavaliselt on nii, et kui pärast sellist sõitu läbime sama marsruudi samadel tingimustel uuesti, siis saavutame ka kütusesäästu ja pooltel juhtudel suudab juht seejuures läbida selle vahemaa kiiremini kui eelmisel korral."
Säästva sõidu põhireeglid kehtivad ühteviisi nii sõidu- kui veoauto puhul, lihtsalt viimase puhul on kütusekogused suuremad ja võimalik kokkuhoid seetõttu oluliselt tuntavam. Üldjuhul kõik, kes ise autot juhivad, neid reegleid ka teavad, ent tõele au andes mitte alati ei kasuta. Aga tarvitseb vaid veidi keskenduda ja säästetud eurod tõestavad, et asi väärib küünlaid.
TASUB TEADA: Kuidas sõita autot ja kütust säästes?
· Kõige rohkem mõjutab kütusekulu juhi sõidustiil. Stabiilne liikumine vähendab kütusekulu nii tänaval kui maanteel sõites.
· Planeerige oma sõit, sh marsruut ette. Tasub arvestada, et suurem ja stabiilsem keskmine kiirus võib kompenseerida veidi pikema vahemaa. Võidetud aeg ja säästetud kütus võib sageli kompenseerida teemaksu.
· Sõiduk peab olema hooldatud ja heas seisukorras.
· Ärge kasutage õhutakistust suurendavaid väliseid üleliigseid detaile. Alati ei tasu vastutuult sõiteks maksimaalselt punnitada. Aeglasema sõidu võib kompenseerida veidi kiirema sõiduga, kui tuul näiteks pärast pööret enam vastu ei puhu.
· Treenige ettenägemisvõimet ja tähelepanelikkust, mis aitavad käituda olukordi ennetaval viisil, sõites sujuvalt muu liiklusega sünkroonis.
· Madala käigu kasutamine sõiduki paigaltvõtmisel väldib siduriketta libisemist hooratta vastu ja vähendab kulumist.
· Kurvis sõites on parem, kui rakendatud veojõud tõmbab sõiduki massi kurvist välja, selle asemel, et see mass auto kurvist väljs lükkaks.
· Kõige ökonoomsem viis mootori kasutamiseks maanteesõidul on hoida pöörded nii madalal kui võimalik. Stabiilsel kiirusel peetakse tõhusaimaks vahemikuks 900–1200 p/min.
· Kui sõidate mägisel maastikul, võib pöördemomendi reserv olla kasulik. Kütuse kokkuhoiu annab stabiilne sõit pööretega vahemikus 1350–1500 p/min.
· Mootori pöördeid tuleks laskumistel veidi tõsta, sest see suurendab mootoripiduri ja retarteri (spetsiaalne pidurdussüsteem pidurikettaid kasutamata) efektiivsust ning parandab retarteri jahutamist.
Allikas: Scania Eesti
Volvodel juhendab arvuti juhti ja suhtleb kontoriga
Raili Riiberg, OÜ Volvo Estonia turundusjuht
Volvo ametlik telemaatikasüsteem on Dynafleet, mida tutvustati klientidele esmakordselt 1994. aastal. Alates 2012. aastast ehk IV põlvkonna veokitest on telemaatikalahendus veokite standardvarustuses, klient võib selle ise aktiveerida või deaktiveerida.
Dynafleet jaguneb neljaks teenuseks, mida saab kombineerida vastavalt oma vajadustele.
Esiteks kütus & keskkond, mis annab ülevaate veoki kasutuskuludest ja võimaldab anda juhile tagasisidet sõidustiili parandamiseks. Süsteem annab juhile hinde, mille alusel saab ettevõte veokijuhid vastavalt sõidustiilile järjestada. Ja vastavalt veoülesandele saab erinevatele veokitele rakendada ka profiilid, mis võtavad nende sõidustiili arvesse hinde panekul.
Teiseks veokijuhi töö- ja puhkeaeg – kiire ülevaade veokijuhtide tööajakasutusest. Aitab vältida trahve ja võimaldab veokorraldajal planeerida veoki tööd.
Kolmandaks positsioneerimine – ülevaade veoki asukohast, teekonnast, kiirusest, koormast ja paljust muust.
Neljandaks sõnumivahetus – võimaldab kiiret ja kuluefektiivset suhtlemist veoki ja kontori vahel, olenemata asukohast on kuutasu suhtlusmahust sõltumatu. Ning vähendab kommunikatsioonivigu.
Kõik uue Volvo veoki omanikud saavad koolituse, mis hõlmab nii veokit ennast kui selle ökonoomset kasutust. Kuna esimene aasta on Dynafleet uue veoki puhul tasuta, soovitame selle ka kohe aktiveerida kasutamiseks nii arvutis kui rakenduses ja andmeid regulaarselt jälgida.
Lisaks rakendusele on ka veokis endas süsteem, mis annab juhile ekraani vahendusel nõu, et vähendada kütusekulule negatiivselt mõjuvaid sõiduvõtteid ja kasutada veokit optimaalselt. Märguanded edastatakse juhile näiteks siis, kui ta ületab piirkiirust, see suunab juhti autopilooti ja automaatkäigukasti kasutama jne.
Kütusekulu on ca 30% transpordiettevõtte kulustruktuurist, seetõttu tegelevad ettevõtted selle teemaga üha aktiivsemalt. Jälgimine võimaldab anda täpset informatsiooni kuludest ja kui sellest ei piisa, on olemas eraldi koolituspaketid, kus praktiliste sõiduülesannete käigus kinnistatakse uusi sõidumustreid.
Igatahes on selge, et kestev edu on tagatud siis, kui kütusekulu on võetud ettevõttes järjepidevalt tähelepanu alla ja see on prioriteet nii firma juhile kui veokijuhile.
