Lõppenud aasta detsembris kasvas uute sõiduautode müük väga tempokalt, ületades 2018. aasta detsembri tulemuse koguni 69,5%, aga selleks olid mitmed objektiivsed põhjused.
„AMTEL prognoosis 2019. aastaks uute mootorsõidukite müügis aasta varasemaga võrreldes sama tulemust,“ kommenteeris AMTELi tegevjuht Arno Sillat. „Uute sõiduautode müügis nägime ette aasta esimeste kuude kerget langust ja ootasime ka aastalõpu müügikasvu, mida vedas autotootjatele rakendatud CO2 normide karmistumise ja sellest tulenev tootjate väiksematele autodele ning elektrimobiilsusele suunatud tuleviku oodatav mõju hindades. Klientide käitumises väljendus see suuremate mootoritega autode tavapärasest suuremamahulisemas soetamises, eriti just detsembris. Teiseks põhjuseks 2019. aasta detsembri müügimahu suurenemises võrdluses aasta varasemaga oli 2018. aasta detsembri ebatavaliselt väike autode müük mitmete asjaolude kokkulangemisel. Uute sõiduautode müük oli kokkuvõttes stabiilne ning vastas mõistlikule tarbimise tasemele, sama võib öelda uute mootorrataste müügi kohta."
2019. aastal eelistasid tarbijad kõige enam keskmisi maastureid, nende osakaal oli 25,6%. Kaugele maha ei jäänud väiksema keskklassi autode populaarsus, mille osakaal oli 23%. Järgnesid väiksemad maasturid 16,8 protsendiga.
Parandus esikümnesse
Nii automarkide kui mudelite osas oli kõik selge juba ammu – mõlemas kategoorias läks esikoht 4248 autoni jõudnud Toyotale. Škoda vastas 3703 ning Renault 2432 autoga.
Teatava üllatusena tõi detsember veel ühe muutuse markide esikümnesse, kui Subaru oma aegade parima müügitulemi saavutas. 235 autoga ületati esmakordselt 200 auto künnis ja see oli piisav, et Opel TOP10-st välja tõugata. Rekordilist müügitulemust vedas Outback, neid registreeriti detsembris 135 autot. Aasta lõikes kergitas see Subaru lipulaeva pea 10 koha võrra, viies ta mudelite TOPis 15. reale.
Kui mullu pääses tabelisse 48 automarki, siis seekord vaid 42. 2018. aasta tabeliga võrreldes ei leia me seekordsest ei Aston Martinit, Chevrolet´d , DSi, Infinitit, Lotust, Morganit ega Micro-Vetti. Küll aga said seekord erinevalt aastatagusest „käe valgeks“ MAN. Alpine ja McLaren.
Viimasest tosinast aastast on Toyota esikohata jäänud vaid korra – kui 2011. aastal Škoda napilt ette jäi. Mudelite lõikes jääb aga Toyota viimane esikoht aastasse 2012, kui enim võeti arvele Toyota Avensiseid. Eelmisel kolmel aastal oli Eesti esiautoks Škoda Octavia, kes aga sellelgi korral vaatamata peatsele mudelivahetusele aasta kolmandal kohal lõpetas, jäädes lisaks RAV4-le alla ka võimsa come-back´i teinud Toyota Corollale.
Eelmise aasta turule uutest mudelinimedest jõudsid esimese 50 sekka kolm. Märtsis saabunud Toyota Camrysid võeti arvele 243 ja see andis 29. koha. 7 rida altpoolt leiab aprillis skoori avanud Škoda Scala (203 autot) ning 175 autoga pääses TOP50 sekka samuti aprillis otsa lahti teinud Volkswagen T-Cross. Kolmekohalise numbrini küündisid debütantidest ka Seat Tarraco ja Citroën C5 Aircross.
Endiselt on Eestis kõige menukamad Jaapani automargid, kuid nende osakaal kukkus esmakordselt alla 30%, jäädes 28,5% tasemele. Teise koha säilitasid prantslased, kel õnnestus oma turuosa 1,5% võrra kasvatada. Kolmandal kohal olid ka mullu Saksa päritolu autod, kes pidid aga leppima 0,5% turuosa kaotusega. Neljandat kohta hoiavad tšehhid (loe: Škoda), kes samuti 1,5% plussi jäid, viiendal kohal olevad korealased andsid aga 0,9% tagasi.
Eelistused on muutmas
Ülemaailmne rünnak diiselautode vastu kajastub ka autostatistikas. Kui veel mõned aastad tagasi kuulus neile kolmandik siinsest sõiduautode turust, siis mullu langes see näitaja 22,6% tasemele. Tõsi, 0,7% lisa tuleb Audi diiselhübriidide arvelt, kuid ka neid lisades on trend allapoole ilmne.
Samas langeb ka traditsiooniliste bensiinimootoritega autode osakaal, kuid seda kompenseerib bensiinihübriidide tõus. Mullu kuulus bensiinihübriididele juba 9,1% uute sõiduautode turust ning aastatagune tulemus löödi enam kui 1000 autoga. Tõsi, 2518 autost tervelt 1850 kandis Toyota logo – nii et kõigile teistele jäi pisut üle veerandi kõigist Eestis müüdud bensiinihübriididest. Kolmekohalise arvuni jõudsid siin ka Honda ja Lexus.
Elektriautosid registreeriti mullu 77 ehk 7 võrra vähem kui aasta varem, mis annab neile 0,3% turuosa. Siin on jäme ots endiselt Nissan Leafi käes (44 autot), kahekohalise arvuni jõudis ka Audi e-Tron. Küll aga on 2,1% turuosani jõudnud surugaasil (CNG) sõitvad autod (praktiliselt kõik VW kontserni toodang).
Lisaks enam kui 27 000 uuele sõiduautole võeti Eestis esmaselt arvele 25 397 kasutatud autot ehk siis nn I ja II ringi sõiduautode esmaregistreerimiste jõujooned jäid aasta varasemaga võrreldes samaks.
Tööautod miinuses
Tarbesõidukite turul toimus 2019. aastal kerge langus. AMTELi andmetel müüdi eelmisel aastal kokku 5637 uut tarbesõidukit, mis jäi 2018. aasta tulemusele alla 9,5%. Automarkide edetabelis vallutasid esikolmiku Prantsuse autotootjad: populaarseim oli 958 sõidukiga Citroën, järgnesid Peugeot ja Renault (vastavalt 809 ja 605 tarbesõidukit).
Veokite segmendis oli mullu edukaim Scania, neid läks kaubaks 455. Järgnesid Volvo ja Mercedes-Benz vastavalt 246 ja 94 autoga.
Uusi mootorrattaid ja mopeede läks 2019. aastal kaubaks vastavalt 639 ja 544.
Vaata lisa veebruari Tehnikamaailmast.
