Soodsa ja keskkonnasäästliku alternatiivina on muutunud surumaagaas (CNG, compressed natural gas) ehk surugaas alternatiiviks bensiinile ning diislikütusele. Soodne kilomeetrihind on muutnud aga CNG-sõidukid populaarseks nii eraisikute kui transpordivaldkonnas tegutsevate ettevõtete seas.
„CNG-autod tarbivad rohegaasi, mida valmistatakse biolagunevatest jäätmetest ka Eestis kohapeal, selle hind on võrreldes bensiiniga enam kui kaks korda soodsam ning biometaani tarbivatel autodel kasvuhoonegaaside heide kokkuleppeliselt puudub. Gaas on lähima 10-20 aasta jooksul kindlasti ühiskonnale odavaim alternatiiv fossiilsetele mootorikütustele ja ainus tõsiseltvõetav võimalus rahvusvaheliste kliimakokkulepete täitmiseks transpordisektoris,“ selgitab üks kahest surugaasi edasimüüjast Eestis, Alexela Groupi juhatuse liige Marti Hääl.
Biometaan – uue põlvkonna lahendus
Peale maagaasi on juba praegu võimalik autot tankides teha valik biometaani ehk rohegaasi kasuks, mis on maagaasi kvaliteedile vastav gaasilises olekus aine. Biometaani toodetakse biolagunevatest jäätmetest, reoveest ja reoveesettest, samuti põllumajandusliku päritoluga jäätmetest ning erinevat päritolu biomassist. Biometaani ja maagaasi on võimalik omavahel segada, samuti rakendada biometaani samadel eesmärkidel nagu maagaasi.
Biometaan on 100% taastuvkütus, mida toodetakse 2018. aastast ka Eestis. Täna tegeleb biometaani tootmisega kaks biometaani jaama – Kundas asuv Rohegaas OÜ, kus gaasi toodetakse reoveesettest ning Viljandimaal Siimanis paiknev Biometaan OÜ, mis saab gaasi tootmiseks vajaliku tooraine sõnnikust ja biomassist.
Miks aga eelistada kütusena surugaasi või lausa biometaani? Esiteks on see tarbijale kaks korda säästlikum – CNG-ga sõites kulub 100 km läbimiseks umbes kolm eurot, samas kui bensiiniga on kulu 15 eurot 100km kohta. Lisaks keskkonnasõbralikum – CO2 emissioon on ca 25% väiksem kui bensiinil.
Samuti on CNG-autode valik ning tanklate võrk Eesti piires ja terves Euroopas üha jõudsamalt laienemas – nõnda ei pea ka kaugemale reisijad enam muretsema, kust kohast teel olles kütust juurde tankida. Tänase seisuga on klientidele surugaasi müüvatel Alexelal ja Eesti Gaasil juba arvukalt tanklaid üle Eesti. Tanklavõrgustik on lähitulevikus jõudsalt laienemas, seega võib autoomanik olla kindel, et biometaaniga sõites ei pea tee peale jäämist kartma.
Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov tõdeb, et senine kogemus on näidanud, et kliendid teevad üha enam valiku just rohegaasi kasuks. „Eesti Gaasi tanklates müüdud surugaasist on eestimaise rohegaasi osakaal stabiilselt kasvanud. Tänase seisuga moodustab see ligi 65% tanklates müüdud surugaasist. Rohegaasil kui keskkonnasõbralikul ja rahakotisäästlikul autokütusel on kindlasti potentsiaali tarbimismahte veelgi kasvatada. Ühelt poolt suurendab seda üha laiem ja soodsam gaasiautode valik ning senisest teadlikum ja keskkonnahoidvam tarbimine. Teisalt mängib olulist rolli ka mugav tankimisvõimalus ja tanklakettide laienemine. Eesti Gaas on tänaseks surugaasi tanklaid rajanud üle Eesti 11, viimastena Jõhvis, Viljandis ja Rakveres,” selgitab Kotov.
Marti Hääl lisab, et Alexela on otsustanud CNG-tanklate rajamisse lähiaastatel oluliselt investeerida. “Alexela eesmärk on pakkuda 100% kohalikult toodetud biometaani, mis on CO2-neutraalne ja ainus jätkusuutlik kohalik taastuvkütus, mis ühtlasi ei tule toiduainete arvelt, vaid lahendab nii olme- kui põllumajandussektori biojäätmete ringlussevõtu väljakutsed. Usutavasti on tänase 17 CNG-tankla asemel 3-5 aasta perspektiivis üle Eesti kokku juba 50 CNG- gaasitanklat ning Eestis vurab ringi 30-40 tuhat rohegaasiga sõitvat autot,” märkis Hääl. Olemasolevatele CNG-tanklatele on Alexela poolt peatselt lisandumas uus tankla – seekord Tallinnas Peterburi teel.
Keskkonnasõbralikud gaasiveokid on juba olevik
Scania Baltikumi keskkonnasäästlike transpordilahenduste juht Kaur Sarv kinnitab, et kõiki täna müügil olevaid Scania veokeid saab varustada biometaani kasutava gaasimootoriga ja ainsaks piiravaks teguriks on mõistlikku läbisõitu tagavate kütusepaakide füüsiline mahutamine sõiduki raamile ja telgede vahele. Samaväärse läbisõidu korral on surugaasi paak diisli omast ruumalalt 4 korda suurem. „Võib öelda, et CNG sobib tänu oma atraktiivsele hinnale suurepäraselt enamikele Eestis ja Baltikumis kasutatavatele veokitele. Ainus eeldus on see, et kütusepaakide mahutamiseks on veoki telgede vahel piisavalt ruumi ja et veokit on võimalik igapäevaselt iga 400 km järel tankida,“ tõdeb ta.
Täna on Kaur Sarve kinnitusel Scania tootevalikus nii (bio)metaani kütusel veokid kui bussid. „Konkreetseid sõidukitüüpe me ei erista, sest gaasimootorid sobivad tehniliselt kõikidele Scania veokitele ja bussidele ehk praktikas taandub kõik mootorite valikule. (Bio)metaani mootoreid on valikus kokku 4: kolm 9liitrist, 280, 320- ja 340 hj jõuallikad kergematele veokitele ja linnaliinibussidele, ning praegu võimsaim 13liitrine 410 hj gaasimootor raskematele veokitele, sh ka pikamaavedudeks. Vastavalt vajadusele saab veokitele ja bussidele paigaldada kas surugaasi (CNG) või veeldatud maagaasi (LNG) paagi. Veeldatud (bio)gaasiga on veoki maksimaalne sõiduulatus paagitäiega kuni 1600 km, surugaasi CNG-ga kuni 600 km,“ selgitab Sarv.
Scania gaasiveokite seast leiab olenevalt kasutuseesmärgist järgmised variandid: 9 l 340 hj gaasimootor sobib CNG-kütusega eeskätt linnatingimustesse, nt furgoonveokitele ja prügiveokitele. 13 l 410 hj gaasimootor on aga sobilik CNG-kütusega pikamaavedudeks Eestis ja Baltikumis, (sõiduulatus 450-600 km) nii sadulveokitele kui ka furgoon-, tsistern- ja madelveokitele. Siinkohal lisab Kaur Sarv, et tegelikult on vaid 2 levinud veoki tüüpi, kus gaas täna veel konkurentsivõimeline ei ole: need on metsaveokid, mille puhul 410 hj mootor jääb nõrgaks ning 8x4-veoskeemiga kallurid, kus telgede vahel ei ole paakide jaoks piisavalt ruumi.
Scania Eesti on käesoleval aastal müünud Eestis ca 100 gaasisõidukit: 71 bussi ning pea 30 veokit. „Veokite ja busside maailmas on (bio)gaasi eelistamiseks mustvalge ja suurepärane põhjus: see on nii keskkonna- kui rahakotisõbralik. 100 000 km aastase läbisõidu korral on mõnevõrra kallima ostuhinnaga CNG-kütusel veoki tasuvusaeg diisliga võrrelduna alla 2 aasta ning hilisem sääst kütuselt on sõltuvalt kütusekulust 5000-10 000 € aastas. Lisaks on oluline, et meie prügist ja toidujäätmetest tehtud biometaan on CO2-neutraalne. Nii gaasimootoriga veokite kui busside puhul on autojuhtidele tähtis nende vaikne käik võrreldes diiselmootoriga ja oluliselt puhtamad heitgaasid,“ on Scania Baltikumi keskkonnasäästlike transpordilahenduste juhi sõnul biogaasi eelistamisel mitmeid põhjuseid.
Väikekaubikutest veokite ja bussideni
IV Pluss AS juhatuse liige Bruno Kubja kinnitusel leiab Iveco, Iveco Bus ja Fiat Professional kaubamärkide seast kodumaisel turul nii väiksemaid kui suuremaid äriklientidele sobivaid CNG-kaubikuid ja veokeid.
„Fiat Professional mudelivalikus on CNG-kütusel sõitev väikekaubik Fiat Doblo ja sellest suurem Fiat Ducato. Iveco mudelivalikus on aga kaubikute osas pakkuda suur valik 7,3-19,6 m3 kaubaruumi suurusega Iveco Daily mudeleid. Samuti on saadaval raamauto Iveco Daily, millele saab teha erinevaid pealisehitusi,“ lisades, et Iveco Daily mudeleid on 3,5 kuni 7,2 t täismassiga.
„Keskmiste veokite klassis on valikus Iveco Eurocargo mudelid täismassiga 11 ja 15 tonni. Suurtest veokitest aga Iveco S-Way mudeleid, mida saab tellida raamautona pealisehituse otstarbeks kui ka sadulveokina. Lisaks on neid mudeleid võimalik pakkuda ka kombineeritud lahendusena CNG/LNG ja ainult LNG-na,“ kinnitab ta.
Bruno Kubja kinnitusel on Iveco Busi valikus CNG-kütusel sõitvana Iveco Dailyl põhinev kuni 22 istmekohaga minibuss ja kuni 33 istmekohaga midibuss Iveco Feniksbus. „Suurte busside osas on valik väga lai – linnabuss Iveco Urbanway 12 m ja 18 m versioonina, madala sisenemisega Iveco Crossway Low Entry 12 m ja linnadevaheliseks liikluseks mõeldud Iveco Crossway Line 12 ja 13 m. Suurte busside juures on heaks tehniliseks lahenduseks gaasiballoonide nn uputamine katuse sisse, tänu millele ei ole buss tavalisest bussist kõrgem ja ka salongis on reisijatel piisavalt ruumi. Iveco Crossway Line CNG-versioon suudab ühe tankimisega sõita umbes 550 km,“ tõdeb ta.
Viimaste aastate tendents näitab, et ka kaubikute, veoautode ja busside CNG-mudelid on juba mitmete automarkide edasimüüjate valikus olemas või tulevikus lisandumas.
Lisa leiad novembri Tehnikamaailmast.