Marti Hääl selgitas, et kui täna lisatakse fossiilsetele kütustele kliimaeesmärkide saavutamiseks biokomponenti, siis on see valdavalt põllumajanduslikku päritolu, mis ei lahenda jätkusuutlikkuse küsimust ja ei suuda pikas plaanis täita ka rangemaks muutuvaid kliimaeesmärke. Sellist kütust on vaja Eestisse importida ja ühtlasi on biokomponendiga kütuse kvaliteedi säilitamiseks vajalikud eritingimused.
“Alternatiivseid kütuseid omavahel võrreldes vurab elektriautosid Eesti teedel täna vaid ligi 1 500, ent viimase viie aastaga on ilma igasuguse riigipoolse teavitustöö ja toetusteta Eestis rohegaasiga sõitvate autode arv tõusnud nullist 8 000 juurde,” märkis Hääl.
CNG autod tarbivad rohegaasi, mida valmistatakse biolagunevatest jäätmetest ka Eestis kohapeal, CNG hind on bensiiniga võrreldes ligi 60% soodsam ning biometaani tarbivatel autodel kasvuhoonegaaside heide kokkuleppeliselt puudub.
Hääle sõnul on gaas lähima 10-20 aasta jooksul kindlasti ühiskonnale odavaim alternatiiv fossiilsetele mootorikütustele ja ainus tõsiseltvõetav võimalus rahvusvaheliste kliimakokkulepete täitmiseks transpordisektoris. “Alexela eesmärk on pakkuda 100% kohalikult toodetud biometaani, mis on CO2-neutraalne ja ainus jätkusuutlik kohalik taastuvkütus, mis ühtlasi ei tule toiduainete arvelt vaid lahendab nii olme- kui põllumajandussektori biojäätmete ringlussevõtu väljakutsed,” kinnitas ta.
Alexela Groupi juhatuse liige ütles, et mitmel pool Euroopas on täna muna ja kana probleem: CNG ja LNG autosid pole mõtet müüa, kui pole tankimisvõimalusi ja ettevõtted ei taha investeerida gaasitanklate võrgustiku rajamisse, kuna teedel pole piisavalt CNG autosid.
“Oleme Alexelas otsustanud CNG ja LNG tanklate rajamisse lähiaastatel oluliselt investeerida ja näeme, et tänase 17 CNG tankla asemel on 3-5 aasta perspektiivis üle Eesti kokku juba 50 CNG gaasitanklat, mis nõuab valdkonda ligi 50 miljoni euro suurust investeeringut,” märkis Hääl.
Marti Hääl prognoosis, et Eesti teedel on juba lähiaastatel ainuüksi 30-40 tuhat rohegaasil töötavat sõiduautot, millele lisanduvad gaasiautodest veel LPG autogaasi tarbivad sõiduautod ja veeldatud maagaasil LNG sõitvad raskesõidukid.
Mis on mis?
LPG autogaas
- Võrreldes diislikütuse ja bensiiniga -40% kasvuhoonegaase
- Kuni 45% säästu kütusekuludelt
- Täna ligi 75 tanklat üle Eesti
- Gaasiseadme järelpaigaldus mõistlik ka kasutatud sõidukile
CNG ehk surugaas
- Soodsaim kütus sõiduautole, kuni 60% säästu võrreldes bensiiniga
- Alexelas 100% biometaan, mis on CO2 neutraalne
- Ka fossiilse maagaasi puhul väheneb KHG heide kuni 80%, saasteained NOX ja PMX puuduvad
- Kohalik ja taastuv mootorikütus
- Eestis täna 17 tanklat
- Lähitulevikus kokku üle Eesti 50 tanklat
- Viimase 5 aastaga Eestis kasutusele võetud ligi 8000 CNG-mootoriga sõidukit
- Lähituleviku prognoos 35 000 CNG sõidukit
LNG ehk veeldatud maagaas
- Eeskätt rasketranspordile ja merele diisli asemel
- Sääst kütusekuludelt kuni 40%
- Puhtam õhk
- Soodustused Euroopas
- Augustis avatud Alexela Jüri tankla on esimene avalik LNG tankla Baltikumis
