Soodsa ja keskkonnasäästliku alternatiivina on surumaagaas (CNG, compressed natural gas) ehk surugaas muutunud igapäevaseks alternatiiviks bensiinile ning diislikütusele. Seda nii laias maailmas kui Eestis.
Kuigi kodumaist biometaani on Eestis toodetud alles 2018. aastast ning seni kahe tootja poolt – Kundas asub Rohegaas OÜ tootmisüksus, kus gaasi toodetakse reoveesettest ning Viljandimaal Koksveres paikneb Biometaan OÜ, mis saab gaasi tootmiseks vajaliku tooraine sõnnikust ja biomassist – jälgime huviga, mis toimub lähiriikides.
Rootsil paarikümne aastane edumaa
Nii Põhjamaades kui Eestis veokite ja busside turul jõudsalt kanda kinnitanud Scanial on suur roll gaasibusside ja -veokite turu elavdamisel. Scania Globali keskkonnasäästlike busside müügi projektijuht Erik Hansson selgitas, et peamine teadmine, mida võõrustajana tutvustada taheti, on see, et juba praegu on võimalik biogaasi abil jäätmete, energiajulgeoleku, õhukvaliteedi, kliimamuutuste ja transpordiheitmete probleemid edukalt samaaegselt lahendada. “Rootsis on Scania aidanud biometaaniga sõitva ühistranspordi suunas edasi liikuda. Rootsi ja Balti riikide gaasiturud on selles mõttes erinevad, sest Rootsi alustas biogaasi teekonda varem, kuid näeme, et juba mõne algatusega – nagu näiteks Tartus, kuid ka mujal – võivad Balti riigid meile kiiresti järgi jõuda.”
Skandinaavias ja Eestis tegutseva ning ka Tartus tehast omava metaangaasi tehnoloogiate ettevõtte Nordic Gas Solutions esindaja Hans Kättström tõi näiteid biogaasi tanklate ehitamisest ning tutvustas Rootsis kehtivaid gaasiohutust puudutavaid regulatsioone. Tema sõnul on üks suur erinevus Eestis võrreldes Rootsiga gaasi maksumus. “Ma arvan, et Eestis on hind umbes 90 eurosenti/kg ja meie maksame siin 20 SEK/kg (1,9 eurot/kg), mis on umbes topelt. Vaatamata sellele kasvab turg Rootsis kiiresti, mistõttu arvan, et ka Baltikumis on stiimul muutusteks suur. Eestis on laialdaselt levinud gaasivõrk, olete juba teinud suuri investeeringuid ning gaasikütus on nüüd kõige kulutõhusam transpordivõimalus. Tõsiasi on see, et Eesti saab ennast muuta ja ehitada üles fossiilkütuste vaba liikluse. Kui CNG-kütused saavad Põhjamaades üha populaarsemaks, siis see toob kasu kõigile. Eestis on oluline tõsta inimeste teadlikkust CNG-kütustest ning kuigi see võtab omajagu aega, siis küll see teadmine tuleb.”
Eestis tanklatevõrgustik ning mudelite valik üha laiem
Siinkohal ei saa üle ega ümber gaasitanklatest ja mudelivalikust. CNG-autode valik ning tanklate võrk on nii Eesti piires kui terves Euroopas jõudsamalt laienemas – nõnda ei pea ka kaugemale reisijad enam muretsema, kuskohast teel olles kütust tankida. Tänase seisuga on klientidele surugaasi müüvatel Eesti Gaasil ja Alexelal juba arvukalt tanklaid üle Eesti ning selles valdkonnas on lisandunud värskelt ka uusi CNG-tanklaid ning pakkujaid – JetGas ning Krooning.
Samuti on üha laiem CNG-kütusel sõitvate raskeveokite ning busside mudelite valik. Näiteks Scania Baltikumi keskkonnasäästlike transpordilahenduste juht Kaur Sarv kinnitab, et biometaani kasutava gaasimootoriga saab varustada kõiki tänaseid Scania veokeid ja ainsaks piiravaks teguriks on mõnel mudelil gaasipaakide füüsiline mahutamine sõiduki telgede vahele. Samaväärse läbisõidu korral on surugaasi paak diisli omast ruumalalt 4 korda suurem.
„Võib öelda, et CNG sobib tänu oma atraktiivsele hinnale suurepäraselt enamikele Eestis ja Baltikumis kasutatavatele veokitele. Ainus erisus on see, et kütusepaakide mahutamiseks on veoki telgede vahel piisavalt ruumi tarvis ja et veokit tuleb iga 400 km järel tankida. Kellel vaja pikemaid vahemaid sõita, siis tasub valida veeldatud maagaasi ehk LNG-veoki poole, sest sellega saab sõita kuni 1100 km,“ tõdeb ta.
Täna on Kaur Sarve kinnitusel Scania tootevalikus nii (bio)metaankütusel veokid kui bussid ning Scania müüs Eestis 2019. aastal ca 100 gaasisõidukit: 71 bussi ning pea 30 veokit. „Veokite ja busside maailmas on (bio)gaasi eelistamiseks selge põhjus: see on nii keskkonna- kui rahakotisõbralik. 100 000 km aastase läbisõidu korral on mõnevõrra kallima ostuhinnaga CNG-kütusel veoki tasuvusaeg diisliga võrrelduna alla 2 aasta ning hilisem sääst kütuselt sõltuvalt kütusekulust 5000-10 000 eurot aastas. Lisaks on oluline, et prügist ja toidujäätmetest tehtud biometaan on CO2-neutraalne. Nii gaasimootoriga veokite kui busside puhul on autojuhtidele tähtis nende vaikne käik võrreldes diiselmootoriga ja oluliselt puhtamad heitgaasid,“ on Scania Baltikumi keskkonnasäästlike transpordilahenduste juhi sõnul biogaasi eelistamisel mitmeid põhjuseid.
„Sageli on meil Eestis või Baltikumis tunne, kuidas Skandinaaviamaad on paljudes asjades kaugemale jõudnud kui meie oma lühikese taasiseseisvumisaja jooksul. Seetõttu oli üllatav kuulda ja näha Rootsi biogaasi valdkonna kiiret arengut, kus vaid 20 aasta jooksul on jõutud 95% kodumaise biometaani kasutamiseni transpordis. Sedasi võrreldes võiks öelda, et oleme Eestis gaasitanklate võrgu arendamise ja biometaani kasutamisega ühistranspordis juba 6-7 aastaga poole peale jõudnud,” tõdeb Kaur Sarv.
“Biogaasi ja biometaani puhul on rootslased jõudnud väga olulise arusaamiseni, millest peame ka Eestis rohkem rääkima – taastuvkütuste kasutamine ei ole oluline vaid CO2 ja kliimamuutuste vähendamiseks, vaid aitab tõhusalt ära kasutada prügi ja biojäätmeid, mis muidu tekitaksid palju suuremat reostust. Seeläbi on meil oma kohalik kütusetootmine ja seda toetavad töökohad Eestis,” selgitab Sarv.
Tootjad ja tarnijad samade väärtuste eest väljas
Eestist oli kohal nii tootjana kui Eesti biogaasi assotsiatsiooni esindajana Biometaan OÜ juhatuse liige Ahto Oja, keda kui tootjat üllatas positiivselt, et Rootsis müüakse biojäätmetest tehtud digestaati ehk kääritusjääki sertifitseeritud väetisena. „Eestis on vastavad eeldused loodud, kuid praktikas on veel pikk tee minna, sest kääritusjääk pannakse ühte patta kääritamata sõnnikuga. Biogaasi tegemine vähendab oluliselt haigusetekitajate ja umbrohuseemnete sisaldust kääritusjäägis.
Biometaan OÜ juhitavas Baltimaade esimeses põllumajanduslikus biometaanijaama kääritusjäägis umbrohuseemneid ei olnud, samas biomassi kääritamisega biometaaniks toitainete sisaldus kääritusjäägis ei vähene, see on samaväärne sõnnikuga. Kääritusjääk ei lõhna, kuid on taimedele paremini omastatav. Rootsi avaliku surubiometaani tankla (CBG - Compressed Biogas) kujundus tootmise värava taga oli nägusa lahendusega ning just sellisena kujutame ette ka enda järgmist avalikku tanklat,“ selgitab Rootsis nähtut Ahto Oja.
JetGasi esindaja Janek Parkmani kinnitusel pakkus JetGasile kui CNG- ja LNG-tanklate arendajale eeskätt huvi kõik see, mis puudutab gaasitanklate ehitamise reegleid ja nõudeid. „Tuleb tõdeda, et kui Eestis on rajatud juba pea paarkümmend tanklat, siis seni puuduvad veel üheselt mõistetavad reeglid ja normid nende rajamiseks, mis arvestaksid Eesti olusid. Rootsis on selles osas olukord märksa parem. Sealseid gaasituru osalisi koondav Energigas Sverige on aastaid aktiivselt tegelenud terve küttegaaside valdkonna normatiivse korrastamisega ning muuhulgas koostanud ka normdokumendid CNG-tanklate rajamiseks. Leian, et ka Eestis oleks aeg koostada CNG-tanklate valdkonna nõudeid, reegleid ja parimaid praktikaid koondav juhendmaterjal. See aitaks kaasa terve valdkonna arengule, samuti vähendaks bürokraatiat ja suurendaks gaasitanklate ohutust.“
Keskkonnasäästlike transpordikütuste müügijuht Mario Berk Eesti Gaasist lisas, et tema jaoks oli uus info see, et Uppsala Vattenil on lahendus, kuidas võtta biometaani tootmiseks kasutusele „kõlblik kuni“-tähtaja ületanud kilesse ja plastikusse pakendatud söögikaubad – salatid, valmistoit, liha, kana jne. „Selleks on investeeritud seadmetesse, mis suudavad orgaanilised toidujäätmed kilest ja plastikust ise „lahti pakkida“ või õigemini välja pressida,“ on tema sõnul tegemist huvitava lahendusega.
Läti ja Leedu samuti gaasivaldkonna arengute teel
Kuigi Eesti tundub olema CNG-autode ning tanklate osas Baltikumis esirinnas, siis Läti ja Leedu esindajad olid samuti huvitatud ning soovisid infot oma kohalikust gaasiturust lähtuvalt.
Läti biogaasi assotsiatsiooni juhatuse liige Kristīne Veģere kinnitas, et Rootsi on suurepärane näide sellistele riikidele nagu Läti, kus biometaani turg, selle areng ja õigusaktid alles algetapis. “Arvan, et biometaan on parim lahendus, kuidas lahendada korraga palju probleeme: vähendada fossiilkütuste tarbimist, aidata vähendada keskkonda saastavaid heitegaase ja parandada jäätmekäitluse probleeme,” selgitab Läti esindaja.
Ka Leedu tehnilise järelvalve ameti gaasivaldkonna ekspert Liana Geciene oli vaimustunud: ”Kuna gaasisõidukid ei ole Leedus populaarsed – leedukad eelistavad siiani diislikütust – olid kõik koosoleku teemad meie jaoks huvitavad. Rootsi tehnilise kontrolli süsteemi tutvustamine oli minu jaoks oluline teave. Kõik see suur töö keskkonnakaitse valdkonnas, alternatiivkütuste süsteemi kasutamine transpordisektoris, Uppsala ökomudel – see on eeskujulik!” tõdeb ta.
Nii Eesti, Läti kui Leedu on gaasisõidukite osas optimistlikult meelestatud ning üha rohkem ollakse transpordisektoris valmis muutusteks. Rootsi näide on võimalus, kuhu üheskoos kõik teel oleme – jõude ühendades, teavitustööd tehes ning taristut luues.
