Projekti kaua salajas ei hoitud – kaks aastat hiljem andis Rolls-Royce ametlikult teda, et on sisenemas linnamaasturite turule. Meedia erilist vaimustust üles ei näidanud, ent selle käiguga taheti maha rahustada oma kliendid, et nad vahepeal konkurentide autosid ostma ei läheks.
Cullinani sünniloo „peasüüdlased“ olidki senised Rolls-Royce’i omanikud, kes soovisid linnamaasturite buumi tekkides sellist autot neile tuttavalt tootjalt. Ka on Rolls-Royce’i kasutajate profiil muutumas ja üha harvemini on roolis autojuht – seevastu siirduvad omanikud (ja need on üha nooremad) ise üha sagedamini rooli taha.
Nime sai Rolls-Royce’i linnamaastur maailma suurima teemandi, 1905. aastal leitud 3106 karaadise Cullinani järgi. Suurim ja uhkeim pidi olema ka kõik, mis Cullinani väljatöötamist puudutas. Nagu oli raske hiigelkivi kauniteks eheteks lihvimine, oli keeruline ka Rolls-Royce´i klassikaliste joonte kandmine maasturile. Nagu tunnistas disainijuht Felix Kilbertus, tuli projekti käigus nii mõndagi senist piiri ületada.
Teistes Rolls-Royce’i mudelites, nagu Ghostis ja Phantomis, sõidetakse turvalises „pesas“, mis sõitja teistele pea nähtamatuks jätab. Cullinanis on olukord teine, sest siin on suured aknad ja istutakse kõrgel. Üks suurimaid väljakutseid puudutaski auto kujustust. Nii mõnigi on Cullinani väljanägemist armutult kritiseerinud, nimetades seda viimaste aastate kõige inetumaks autoks, aga täpselt sama on öeldud ka Porsche Cayenne´i ja Bentley Bentayga kohta.
Linnamaasturi sobitamine sport- või luksusautode tootja mudelirivvi on keeruline. Kibertus märkis näitena Cullinani järsult langevat pära, mis erineb täielikult Rolls-Royce’idele omasest pikast ja kaunilt langevast tagaosast. Igatahes on Kibertus ise tulemusega äärmiselt rahul ja tema sõnade kohaselt ei muudaks ta seal midagi.
Cullinani platvormiks on seesama Architecture of Luxury, mida aasta tagasi uuel Phantomil esitleti. Müller-Ötvös rühutab, et nende maastur on ehitatud ehtsale Rolls-Royce’i platvormile ja tegu ei ole mingi „maskeeritud massiautoga“. Tegevjuht ei nimetanud siinkohal ühtegi nime, et viimane vihje käis kindlasti Bentley Bentayga kohta...
Rolls-Royce eitab ametlikes seisukohavõttudes võimalust, et Cullinani konstruktsioonis võiks leida miskit ühist emafirma BMW toodetega. Auto väljatöötamise juures olnud on veidi siiramad ning tunnistavad, et mõned komponendid pärinevad siiski ka Saksamaalt. Tõsi, näha neid ei ole ja kõik on viimistletud Rolls-Royce’i standarditele vastavaks.
Tehnilises pooles kohtab nii mõndagi sellist, mida Rolls-Royce’idel seni näinud ei ole – nt tagaluugiga kere. Sarnaselt Phantomile on ka Cullinanil nelikroolimine, mille tulemusena kogukas auto üllatavalt hästi pöörab. Kiirusel alla 60 km/h keeravad tagarattad kuni 3 kraadi vastassuunda, vahepealses väikeses kiirusvahemikus ei pööra üldse ning kiirusest 80 km/h ülespoole kuni 1 kraad esiratastega samas suunas.
Ka nelikvedu pole Rolls-Royce’idel varem nähtud. Keskkonsoolis olev Off Road-nupp sai ettevõtte siseselt hüüdnime Everywhere – Kõikjale – sest selle abil pääseb Cullinaniga sisuliselt kõikjale. Autost on mõttetu otsida ka eri sõiduoludesse mõeldud seadistusi, sest neid ei ole. Režiimide valimine olnuks Cullinani omanikule liigne vaev, nii valib elektroonika sobiva sõidustiili ja seaded sõltuvalt sellest, kas sõidetakse lumel või liivas või sügavas vees.
Cullinanile lähenedes laskub auto sisenemise hõlbustamiseks 4 sentimeetri võrra, roolisambast vasakul asuvat käivitusnuppu vajutades tõuseb tagasi normaalkõrgusele. Ühes osas meenutab Cullinan elektriautot – tühikäigul ei kosta salongi vähimatki mootorimüra ja esimest korda rooli sattudes jääb ebaselgeks, kas mootor üldse käib.
Roolisambal asuvast hoovast käik sisse, kerge vajutus gaasipedaalile ning Cullinan võtab hääletult kohalt. Ka kõige järsemal kiirendamisel ei hakka mootori müra kõrvadele ning ka rehvimüra salongi ei kostu. Enam kui 100 kg heliisolatsioonimaterjale teevad oma tööd hästi!
Automaatkasti toimetamist on pea võimatu tunda ning seda ka järsul kiirendamisel. Käsitsi käike vahetada ei saa, kogu töö on siingi jäetud elektroonika hooleks. Käigukast suhtleb naviseadmega, vahetab näiteks ristmikule lähenedes käigu allapoole ja rakendab mootoripidurdust.
Ehk suurima üllatuse pakub kogukas Cullinan maastikul. Testisõidu käigus sattusime nii suusakeskuse hooldusteedele kui kehvadele metsaradadele. Kuhu iganes, minek oli vaikne ja mugav. Päris kõigist aukudest vedrustus üle küll ei olnud, kuid tuleb arvestada ka 3 tonnist kogumassi. Igal juhul tundus Cullinan nii maastikul kui maanteel oma tegelikest mõõtmetest numbri võrra väiksemana.
Hommikust õhtuni kestnud testisõit jäi selgelt liiga lühikeseks. Cullinanist leiab kogu aeg uusi asju, millesse pikemalt süveneda tahaks. Lisaks sõitsime vaid ühe autoga ja ehkki teised autod tehniliselt ei erine, loovad erinevaid viimistlusmaterjalid neis hoopis teise tunde.
Uusi Rolls-Royce´e satub Eestisse aastas heal juhul 1-2 autot, ent Cullinani saabumine võib seda arvu kasvatada. Tulevasel ostjal ei tasuks aga kärsitu olla, sest kui praegu tellimus sisse anda, võib arvestada, et auto saab kätte kuskil 2020. aasta esimeses pooles.
Rolls-Royce´i nõukogu tellis maailma uhkeima linnamaasturi ning Cullinan on just see, mida telliti. Ta näeb välja kui Rolls-Royce ja ta sõidab kui Rolls-Royce, ületades seejuures ootusi (eriti maastikusõidul). Tema hind ületab küll lihtsureliku ostuvõime, ent pole viga – maailma rikkad ja ilusad on tellimuslehed juba täitnud!
