Autotootja Rolls-Royce sai alguse 1904. aastal, mil Charles Royce ja Henry Rolls ühendasid jõud ning asusid püüdlema viidatud eesmärgi poole, mis veel enam kui sajand hiljem on kõigi seda marki toodetud autode põhitunnuseks. Algusaastate ilmselgelt kuulsaim mudel oli 40/50, mis teenis endale hüüdnime Silver Ghost (eesti keeles "hõbeviirastus") sillerdava hõbedase värvi ning tolle aja kohta uskumatult vaikselt töötava mootori tõttu.
Käsitööna ja hoolikalt valitud materjalidest valmistatud Rolls-Royce´d polnud aga eksklusiivsed vaid oma kõrge hinna tõttu. Tipptasemel olid need just vastupidavuselt ning seda ajal, kui autoga sõitmine oli luksus ainuüksi nende tohutut ja pidevat remondivajadust silmas pidades. Rolls-Royce´d seadsid lati uutesse kõrgustesse ning maailma parima auto tootja reputatsioon oli loodud ning aastakümneteks kinnistatud. Muuseas, kuni tänase päevani on Rolls-Royce´i bränd üks tuntumaid maailmas, pistes esikoha nimel edukalt rinda gigantidega karastusjookide ja tarbeelektroonika valdkonnast.
Esimese maailmasõja algus viis Rolls-Royce´i lennukimootorite tootmise juurde. Ehkki selles valdkonnas tegutsetakse tänaseni, pole sel autotootjaga enam mingit pistmist. Samuti nagu ei ühenda algset Rolls-Royce´i tänase autotootjaga mitte miski. Koguni sedavõrd, et ametlikult loetakse kaasaja Rolls-Royce´i sünnipäevaks 1998. aastat, mil see halenaljakate sekelduste kiuste lõpuks BMW omandusse maandus.
Sama aasta tähistab ka Rolls-Royce´i ja Bentley faktilist lahutamist. 1931. aastaks oli peamiselt sportautodele keskendunud Bentley äri jõudnud lõppfaasi ning keerulistel ülemaailmse majanduskriisi aegadel osutus ainsaks pääseteeks liitumine Rolls-Royce´ga, mis tõi aastakümneteks kaasa kuulsa sportautobrändi identiteedi hääbumise. Tolle aja Bentley´d olid sisuliselt teise embleemiga Rolls-Royce´. Mis sest, et tihtipeale olid selle mudelid sportlikumad, kiiremad ning võimaluste piires nooruslikumad.
Luksusmargile omaselt tõi Rolls-Royce´i (ja Bentley) uusi mudeleid välja üliharva. Kui tavaautode maailmas tehakse suurem mudelivärskendus keskmiselt iga 4 aasta tagant ning täielikult uus põlvkond 8 aasta tagant, siis säärases konservatiivses äris pole topeltnumbrid mingi probleem.
Kiirus ja mugavus
Vastavalt iseenda asjaarmastuse tasemele saame autot defineerida üldiselt vahemikus transpordivahendist kunstiteoseni. Ühes äärmuses funktsioon, teises asi iseeneses. Nii kummaline, kui see ka ei tundu, suudab Rolls-Royce mõlemas rollis küllaltki adekvaatselt esineda. Need autod on kiired, mugavad, väljapeetud ning ainulaadsed.
Käesolevat lugu illustreeriv 1985. aasta Silver Spur on ajavahemikul 1980-1998 tootmises olnud standardmudeli Silver Spirit pikendatud teljevahega versioon. Oma peaaegu 5,4 m pikkuse ja enam kui 3,1 m teljevahe juures on see üks kogukaimaid sõiduautosid, mida eales Euroopas toodetud. Kokku ehitati Silver Spiriteid ja selle derivaate umbes 20 000 ühikut. Meelevaldselt võib siia juurde liita ka sama ajastu Bentley´d.
Aga alustame kiirusest. Kui algusaastatel olid Rolls-Royc´d nii mõnegi kiirusrekordi püstitajad, siis üldiselt kiputakse omadusi nagu kiirus ja võimsus vaatlema nende kontekstis millegi iseeneslikuga. Neil teemadel ei armastata isegi mitte rääkida. Nimelt on Rolls-Royce aastakümneid oma mudeliprospektidesse märkinud võimsuse arvväärtuseks sõna "piisav" ning ehk on see ka taolist tüüpi auto juures kõige kohasem määratlus. Silver Spuri 6,75liitrine V8 müdiseb täispöördeil kui allveelaev ning saab kaugelt rohkem kui 2tonnise sõiduki liigutamisega südamerahus hakkama ka kõrgemal üle 100 km/h piiri. Ometi ei teki Rolls-Royce´ga liigeldes kordagi tahtmist järsult kiirendada – vaieldamatule võimekusele vaatamata tunduks selline teguviis lihtsalt... raiskamisena. Rolls-Royce on ühtlaselt kulgemise auto.
Sõit sellega on mugav nagu ei ole üheski teises autos. Muidugi masseerivad moodsad sakslased sõites juhi selga ja teevad kõiki muid vigureid, kuid kuskil mujal ei panda reisijat end sedavõrd erilisena tundma. Paksu polstriga Connolly nahast istmed on paremad mis tahes kallist kodudiivanist, põrandat katvad mitmekihilised vaibad omamoodi kui paluksid enda peale paljajalu astuma.
Rolls-Royce´s pole kasutusel ainsatki tehismaterjali. Uksed on kuni allservani polsterdatud naha või pehme vaipkattega. Salongis kasutatav väärispuit kestab ilmselt mitte aastakümneid vaid pigem aastasadu. Koostekvaliteet on muidugi esmaklassiline ning seda isegi säärase vana auto puhul. Käsitöö hõngu on nii siin kui kõigis moodsates Rolls-Royce'des tunda tublisti – see tähendab, et iga nahaõmblus ei pruugi olla perfektne ega iga lihtvitud vineer täiuslikult sile.
Juba eelkäija mudeliga Silver Shadow litsentseeriti Citroënilt selle ülimugav hüdropneumaatiline vedrustus. Koostöös kõrgeprofiililiste eritellimusel valmistatud rehvidega aitab see tee ebatasasustel lihtsalt õõtsuda. Seda efekti võimendavad omakorda ülipehmed istmed ja imekspandav heliisolatsioon. Kui mootori häält pole ühtlasel sõidul peaaegu üldse kuulda, siis sama lugu on tuulemüraga. Vaatamata antud juhul enam kui 35 aastase eksemplari vahetamist vajavatele uksetihenditele saavad juht ja tagaistmel reisija vestelda täiesti harilikul hääletoonil.
Õhuke ja justkui traadist tehtud rooliratas liigub suure võimenduse abil sõrmede vahel kergelt. Säärase ülevõimendatuse juures on aga veelgi hämmastavam, kuid lihtne on selle autoga suurel kiirusel otse sõita.
Kui kõrvale jätta ilmselgelt puudulik ökonoomsus, on Rolls-Royce´st pikemate vahemaade kiireks ja mugavaks läbimiseks paremat autot välja mõelda. Olgu aga öeldud, et kiirus ja mugavus saavad Rolls-Royce´i maailmas sootuks teise tähenduse kui see, mida me moodsate tavaautode puhul nende terminite all mõistame – siin liiguvad aeg ja ruum teisiti ning nii see ongi mõeldud olema.
Väljapeetud ja ainulaadne
Rolls-Royce´i suurus paneb ahhetama igaüht, kes mõnda tänaval kohtama peaks. Ehkki kergelt ümara ja täidlasena mõjunud eelkäijaga Silver Shadow võrreldes on 1980. aastal esitletud Silver Spirit nooruslik ja sale, ei tee see oma üüratutest mõõtmetest saladust ei tänaval sõites ega endale garaažikohta valides.
Majesteetlikkust võimendavad tohutute mõõtmete kõrval legendaarne püstine iluvõre koos sellel ilutseva Spirit of Ecstasy´ga. Püüdmaks natukenegi oma autosid moderniseerida, muudeti 1990te aastate mudeliuuenduste käigus Silver Spiriti esiosa mõnevõrra madalamaks. Auto massiivsusest see iseenesest mõistetavalt eriti ei vähendanud ning lõpptulemusel suudavad vaid tõelised spetsialistid vahet teha.
Rolls-Royce pole kunagi seadnud eesmärgiks palju autosid müüa. Vastupidi, kuni tänase päevani jälgitakse pigem hoolega, kellele ja millises järjekorras autosid müüakse. Kõigele vaatamata on eksklusiivsus see, millega vaeva näha, et mitte argiseks muutuda.
Vaatamata väikestele tootmismahtudele liigub järelturul vanu Rolls-Royce´ üksjagu. Kaht ühesugust leida on mõistagi keeruline, sest neid autosid on alates algusaegadest alati toodetud vaid tellimustena. Ja nimelt nii, et vaid teatud elemendid on ja jäävad kliendile kohustuslikeks. Üldjuhul on selleks siiski vaid kogu jõuülekanne, veermik, kandevkere, iluvõre ja Spirit of Ecstasy.
Kuivõrd ühena vähestest automarkidest ei puutu hind Rolls-Royce'i puhul asjasse, väljendub see ka komponentides, millest auto koosneb. Neid üldjoontes ühegi teise margi ega mudeliga ei jagata, mis võib säärases mahus toodetud vana auto omamise teha parajaks kunsttükiks.
