- Garmin Forerunner
- Polar Grit X Pro Titan
- Suunto 5 Peak
Võrdluseks
- Huawei Watch GT Runner
Kerge ja lihtsalt hallatav spordikell on suurepärane abivahend nii treeningu- kui puhkehetkel. Kell mõõdab liikumisaktiivsust pidevalt, aga võib kehastuda ka tõeliseks treeneriks. Spordikell on „klassikalisest” nutikellast lihtsakoelisem. Peaasjalikult on tegemist seadmega, mis kogub erinevat infot ning nutiomadused on teisejärgulised. Kell mõõdab pidevalt pulssi, liikumist ning vere hapnikusisaldust. Kui on plaanis treeninguga vormi parandada, saab kellast kogutud info põhjal teha seda süsteemselt ja optimaalse koormusega, jagades aega nii trenni kui taastumise vahel.
Tuntud spordikelladest võtsime testida Garmin Forerunner 745, Polar Grit X Pro Titani ja Suunto 5 Peaki. Olgugi, et kellade disainid ning kasutusloogika on mõnevõrra erinevad, on funktsionaalsus sarnane – kõigis on GPS, optiline pulsimõõtur, suhteliselt hea vastupidavusega aku ning rohkelt erinevaid sportimisega seotud omadusi. Nende kõrvale valisime Huawei Watch GT Runneri, mida võib liigitada osaliselt nutikellaks.
Esmalt läksid kellad koos maanteeratturitega trenni Lanzarotele ning tegid tagasi jõudes tutvust jalutamise, jooksmise ja jõusaaliga.
Sedapuhku panime rõhku nii kellade kui äppide poolt pakutavatele funktsioonidele, aga jätsime välja äppide poolt koostatud treeningplaanide hindamise.
Kell randmele ja rajale
Kellade funktsionaalsust hallatakse küljel asuvate nuppudega. Polari ja Huawei ekraanide puhul lisandub puutetundlikkus, aga Polari ekraan reageerib puudetele konarlikult ja ebatäpselt. Huawei terav AMOLED ekraan on suurepärase kontrastiga, aga teiste kellade tagantvalgustatud vedelkristallekraan püsib väga hästi nähtavana ka kirkaimas päikesevalguses.
Kõik kellad kuvavad teavitusi, mis saabuvad telefoni ning annavad märku ka saabuvast kõnest. Huawei’l on kõlar ning mikrofon ja kellaga saab kõnedele vastata ning rääkida. Kelladega saab juhtida telefonide muusikaesitust ning muuta helivaljust. Huawei kella saab lugusid laadida telefonist ning ühendada kellaga juhtmevabad Bluetooth-kuularid. Garmin võimaldab kellaga sünkroniseerida Spotify esitlusnimekirju ning samuti ühendada kellaga Bluetooth-kuularid.
Garmin Pay võimaldab lähiväljasidet kasutades teha makseid otse telefonist, mis toimib ka Eestis. Ära eksimist pole vaja karta ühegi kellaga, sest kõik juhatavad tagasi alguspunkti. Akude vastupidavused varieeruvad nädalast kaheni.
Spordikella lahutamatu kaaslane on nutitelefonis asuv äpp. Kella kogutud info põhjal koostab äpp graafikud ning analüüsid, mida on ülevaatlik sirvida nutitelefoni suurel ekraanil. Kõigi tootjate äpid on saadaval Apple´i ja Google´i poodides, erandiks Huawei, mille puhul tuleb äpp laadida otse tootja lehelt. Kõigi puhul on vaja luua kasutajakonto, sünkroniseeerimaks andmed pilvega.
Andmete sünkroniseerimine kolmandate osapoolte sporditarkvaraga nagu näiteks Strava, õnnestub kõigiga, välja arvatud Huawei. Kelladega saab siduda ka erinevaid mõõdikuid.
Optimaalne treening
Väga oluline on trenni puhul õige doseering ehk optimaalsus. Kell „tutvub” oma kandjaga päev päeva järel üha paremini. Pikema aja vältel oskab kell anda nõu, millal võiks puhata ja millal treeningu koormust suurendada. Ülekoormust võib olla ilma kõrvalise abita raske tuvastada, sest erinevad faktorid summeeruvad. Igal tootjal on oma loogika, millega hinnatakse treeningute ja taastumise õiget tasakaalu. Arvesse võetakse kõiki andmeid – pulsi muutust ajas, stressitaset, une aega ja kvaliteeti ning üleüldist liikumisaktiivsust.
Polari kella puhul saab igapäevase koormustaluvuse välja selgitada aktiivsustestiga. Garmin oskab „öelda” soovituslikud koormused päevase jooksmise ja rattasõidu osas, kui neist kinni pidada, on treeningute intensiivsus täpselt sobiv.
Polari igapäevased nõuanded hõlmavad mitmeid liikumisliike.
Suunto piirdub üldise intensiivsuse ja kestuse nõuannetega.
Huawei’le võib „öelda” oma jooksueesmärgi, mille baasil kell koostab personaalse treeningkava. Kellast saadud info põhjal saab ka prognoosida, milline võiks olla näiteks viie kilomeetri või (pool)maratoni realistlik läbimisaeg hetkelise treenitustaseme juures.
Kasutamise lihtsus
Testi ajal kontrollisime pulsimõõtmise ja GPSi täpsust. Tulemusi võrdlesime Polar H10 pulsivöö kogutud andmetega.
Randmele kinnitatud kell mõõdab pulssi optiliste sensorite abil. Roheliste leedide abil valgustab kell käe veresooni. Kui veresooned on hetkeks paksemad – nagu südamelöögi järgselt – peegeldub rohelist valgust tagasi vähem. Taoline mõõtmismeetod on suhteliselt täpne, aga seda võivad segada vibratsioon, kiire liikumine ja kasvõi suured temperatuurimuutused. Erinevate inimeste puhul on erinevusi ka mõõtetäpsuses.
Polar lahendab probleemi spetsiaalsete puutesensoritega. Kui kell tuvastab, et mõõtehetkel pole kontakt nahaga piisav, siis saabuvat infot mõõtmisse ei kaasata.
Huawei proovib täpsust suurendada mitme leediga.
Enim esines ebatäpsust suure intensiivsusega trenni puhul, mil pulss muutus kiirelt. Randmelt mõõtmise metoodika pole küll absoluutselt täpne, aga annab siiski piisava ülevaate oma seisundi hindamiseks – ning mis kõige olulisem, ilma suurema vaevata.
KÕIK VÕRDLUSE kellad said oma ülesannetega hakkama, ka nutikella poole kalduv Huawei. Polari ja Garmini spordifunktsionaalsus on teistest laiem.
Spordikella valikul tasub esmalt reastada prioriteedid ehk teada, millised omadused on esmatähtsad. Lõputu funktsionaalsuse eest pole mõtet maksta, kui sellele pole reaalset kasutust või on kasutamine liialt keerukas. Alahinnata ei tasu ka kella mõõte, mugavust kandmisel ja välimust.
Mida hindasime
Iga kella puhul hindasime suurust ja kaalu, aku vastupidavust, kasutusmugavust ja funktsionaalsust. Kasutuse osas mängis suurt rolli tööaeg ühe laadimisega, ekraani selgus ja nuppude toimivus.
Kella mugavusest saab aimu alles siis, kui see kinnitada oma randmele. Kellade mõõtetäpsust võrdlesime välise pulsimõõtjaga ja täpse GPSiga. Kõik kriteeriumid on erineva osakaaluga.
Tulemused leiad juulikuisest Tehnikamaailmast.
