Randmel kantavate nutiseadmete populaarsus on aasta aastalt kasvanud. Teavitusi ja tervist jälgida saab nii odavamate randmevõrude kui multifunktsionaalsete nutikelladega.
Enamik senistest nutikelladest on aga pigem olnud mobiili käepikenduseks. Võib öelda, et ilma nutitelefonita puudub ka suur osa kella nutikusest. Nii kella seadistamine, äppide laadimine kui tarkvarauuendused toimuvad enamasti mobiili vahendusel. Kasutuselevõttu tuleb alustada kella ühendamisest telefoniga Bluetoothi vahendusel.
Nüüd on uuemates kellades SIM-kaart ning 4G-andmesidevõimekus – mis tähendab, et alati ei pea mobiiltelefon olema kella kõrval, et kell netiga ühenduks.
Äpid on olulised
Moodne nutikell on sisuliselt väiksem versioon nutitelefonist, seda nii mõõtudelt kui võimsuselt. Tillukesse kella ei mahu suur aku ning seetõttu tuleb teha kompromiss funktsionaalsuse ja tööaja suhtes. Võimsam protsessor ja rohkem mälu lühendaksid aku vastupidavust veelgi. Ka ei saa kella tillukest ja tihti ümmargust ekraani võrrelda tahvlimõõdus mobiilide omaga.
Kellades saab mõnel juhul kasutada sarnaseid või isegi samu äppe nagu mobiilides. Paralleele saab tõmmata ka kasutajaliidese ja puuteekraani osas. Füüsilisi nuppe on kelladel enamasti kaks, millest üks toob tagasi n-ö kodu- või ajanäiduekraanile ning teise funktsioon on seadistatav. Kõiki muid funktsioone juhitakse puuteekraani vahendusel. Kellas leidub valik eriilmelisi sihverplaate ning soovi korral saab neid netist juurde laadida. Valikus on nii sportikke aktiivsusmõõdikuid kui klassikalise hõnguga luksuslikkusele vihjavaid osutitega ajanäitajaid.
Äppide hulk sõltub kella opsüsteemist – nii nagu teistegi nutiseadmete puhul. Suurim on äppide valik Apple Watch OS-le. Samsungi Tizen-opsüsteemi jaoks on äppe tunduvalt vähem ning Huawei puhul äpivõimalust polegi, tuleb piirduda kella funktsioonidega.
Erinevused ilmnevad ka kellade ühenduvuses mobiilidega. Näiteks Apple Watch ühildub ainult uuemate iPhone’dega. Huawei Watch GT2 ja Samsung Galaxy Watch Active 2 toimivad kõige ladusamalt oma brändi telefonidega, aga rohkem-vähem kenasti saavad nad hakkama ka teiste Android-telefonide ja iPhone’dega.
Personaalne abiline
Nutikell sobib ideaalselt kõikvõimalike lühiteavituste kuvamiseks. Hoopis mugavam on ju visata kiire pilk kella ekraanile, kui iga kord kõlli kuuldes taskust telefoni järele haarata. Kui telefoni puhul võib helimärguanne üleüldse tähelepanuta jääda, siis nutikella värin randmel kindlasti mitte. Telefoni märguandehelid võib üleüldse summutada, sest kell annab saabuvast kõnest alati värinaga märku. Ka äratuskella rolli sobib personaalne randmevärin väga hästi.
Tänapäevane nutikell täidab ka spordikella funktsiooni. Mõõdetud saavad nii sammud, kulutatud kalorid kui ka pulss. Mõned nutikellad jälgivad ka und ja une faase ning peavad täpset arvestust eraldi treeninguliikide lõikes.
GPS võimaldab täpselt mõõta vahemaid ning kiirust, samuti oskab kell anda navijuhiseid. Samsung ja Apple võimaldavad kella kasutada ka iseseisva mobiilina, kui aktiveerida eSIM. Eestis saab Samsungi eSIMiga kella kasutada Telia võrgus, Apple Watchil kahjuks n-ö ametlik tugi seni puudub. Telefoniga ühendatult saab aga kõiki võrdluse nutikellasid kasutada käed-vabad-seadmena. Apple Watchi kiiduväärt lisafunktsiooniks on automaatne hädakõne tegemine, kui kell tuvastab inimese kukkumise ja lamamise. Kell saadab automaatselt ka asukoha koordinaadid.
Muusikat kella vahendusel
Kui on harjumuseks trenni tehes muusikat kuulata, tuleb reeglina kaasa võtta mobiiltelefon. Nutikell ulatab siingi abistava käe. Soovitud lood saab laadida kella sisemällu ning ühendada kellaga juhtmevabad Bluetooth-kuularid – nii võib mobiili sportimise ajaks vabalt maha jätta. Kui kellal on aktiivne netiühendus, saab kasutada mõnd voogedastusteenust. Apple Watchil on seesmist salvestusmälu 32 gigabaiti ning lisaks spetsiaalne äpp taskuhäälingutele ja striiminguteenustele. Küll aga pole ainult kellast võimalik kuulata näiteks Spotifyd, kella saab kasutada vaid n-ö telefoni juurde käiva kaugjuhtimispuldina ning kuularid peavad olema seotud telefoniga. Kella enda kõlarist muusikat kuulata ei saa, vaid tuleb kasutada kuulareid – aga vaevalt keegi seda teha tahakski. Teisalt, jutusaadete puhul võiks selline mõte ju isegi mõistlik tunduda.
Samsungil on seesmist salvestusmälu 4 gigabaiti, aga sellestki jätkub kuulamist tundideks, et mitte öelda päevadeks. Äppide valik on tunduvalt väiksem Apple Watchi omast, aga näiteks Spotify on olemas. Võimalus on lood salvestada nn offline-režiimis kella mällu ning kuulamiseks pole siis vaja netiühendust ega telefoni, vaid ainult kella. Muusikat saab kuulata nii kella seesmisest kõlarist kui Bluetooth-kuularitest.
Kõige piiratum on Huawei muusikafunktsionaalsus. Seesmist salvestusmälu on 2 gigabaiti ning telefonisse salvestatud muusikat saab kella siirdada vaid Huawei enda äpi vahendusel, mis pole just kõige ladusam protsess. Kuulamiseks saab kasutada nii kella kõlarit kui Bluetooth-kuulareid.
Räägi käega
Osade kellade vahendusel saab suhelda erinevate nutiassistentidega, nagu Samsung Bixby või Apple Siri. Vaevalt see omadus aga meie keeleruumis (kuniks eesti keel valikus puudub) kõige olulisem on. Kella kasutamine käed-vabad-seadmena on aga igati hea funktsioon ning vaiksemas ümbruses ei pea rääkimiseks-kuulamiseks kätt näo juurde tõstma.
Enamike nutikellade suurim probleem on aku vastupidavus – mida rohkem „nutti”, seda tihedamini peab neid laadima, kui üldistada.
Intensiivsema tavakasutuse puhul võib vabalt juhtuda, et Samsung või Apple peab vastu kõigest ühe päeva või paremal juhul paar-kolm. Pidev pulsimõõtmine, teavituste lugemine ja ekraani aktiivsena hoidmine kulutavad akut nobedalt.
Huawei aku on suurim ja vastupidavuselt selgelt parim, kestes vähemalt nädala või konservatiivsema kasutuse puhul ka kaks – aga see tuleb osaliselt veidi piiratuma funktsionaalsuse arvelt. Huawei GT2 kohta võib öelda, et tegemist on pigem väga nutika spordikellaga, mitte sportliku nutikellaga.
Aastaga pole nutikellade arengus just revolutsiooni toimunud, aga midagi siiski – paranenud on nii aku vastupidavus kui funktsionaalsus.
LÕPPHINNANGUD leiad märtsi Tehnikamaailmast.
