Elektriautosid on viimasel ajal lisandunud hulgi ja fookus olnud selgelt sõiduautodel. Nüüd ollakse nihkumas ka suuremate sõidukite poole ning kuni sõsarmudelid Toyota Proace Verso Electric, Citroën ë-Spacetourer, Opel Zafira-e Life ja Peugeot e-Traveller kohal pole, pakub suuremale seltskonnale elektriautoga sõiduvõimalust vaid Nissan e-NV200 Evalia – ja nüüd ka Mercedes-Benz EQV.
Ehkki autonäitustel on Mercedes-Benz varemgi elektriautosid esitlenud, läks asi tõsisemaks mullu tootmisse läinud EQC-ga, mis oli loomulikult linnamaastur – umbes samasse „auku“ Jaguari, Audi, Tesla ja BMW konkurentidega. EQV on aga midagi sellist, mida rivaalidel ei ole – luksuslik elektriline mahtuniversaal (tegelikult sisuliselt väikebuss).
Tänane V-klass pärineb aastast 2014, mudelivärskendus tehti 2019. aastal ja nüüd lisandunud elektriline EQV erineb nn tavaversioonist väliselt vaid pisiasjades. Mõned detailid auto kujunduses, armatuurlauale on lisandunud MB sõiduautodelt tuttav MBUX-infosüsteem ja veel siin-seal nipet-näpet. Nii et sisuliselt võib EQV-d lugeda elektrimootoriga V-klassiks – seda erinevalt EQC-st, mis erineb GLC-st oluliselt.
Elektriautode osas on autotootjatel erinevaid lähenemisi. Osa on loodud nn nullist arvestusega, et tegu saab olema elektrilise sõidukiga, kuid on ka selliseid, mis projekteeritud „enne elektriaega“ ja nende hulka kuulub ka EQV. Nii tulebki siin rooli taha istudes otsida välja süütevõti, see süütelukku panna ja seda keerata – aga täpselt samamoodi imestasime ka VW e-Golfi või e-Crafterisse istudes. Teise „rudimendina“ torkab silma juhipoolse ukse allservas asuv luuk, mille taga ei ole mitte kui midagi – nn vana kooli autodel asub seal kütusepaagi kork, ent EQV-l on laadimispistik viidud hoopis esipamprisse.
EQV jõuallika „strateegilised mõõtmed“ on 150 kW ja 366 Nm, mis pole iseenesest midagi erilist, ent tänu elektrimootoril koheselt saada olevale pöördemomendile on möödasõidud kiired ja minek sujuv. Ka on EQV sõiduomadustele kasuks tulnud auto madal raskuskese – suur ja raske akude plokk asub auto põhja all. Elektriautodele sageli omast superkiirendust pole siin taga aetud ning 100 km/h kiiruseni jõuab EQV mõõduka 12 sekundiga.
Nagu elektriautodel sageli, reguleeritakse siingi roolitaguste labade abil mitte käiguvahetust vaid rekuperatsiooni taset. Astmeid on siin lausa viis, mis lubab soovi korral suuresti ka vaid ühe pedaaliga sõita.
Paber lubab EQV 300-le koguni 417 km läbisõiduulatust – millegipärast kasutab MB selles kontekstis endiselt vananenud NEDC-standardit. Kuna aga ametlikuks voolutarbeks annab MB ka ise 26,3-26,4 kWh/100 km ning et 100 kW akust on reaalselt kasutuses 90 kW, annab see arvutuslikult ligi 350 km läbisõidulatuse. See tundub siiski lootustandev, et ühe hooga tehtava Tallinn-Riia otsa peale mõelda (suuremad optimistid hellitavad mõtted ka Tallinna ja Tartu vahel edasi-tagasi käimise võimalikkusest). See 350 km tundub ka üsna lähedal EQV läbisõiduulatusele WLTP-standardi järgi, kus räägitakse 363 kilomeetrist.
Reaalsus on siiski pisut teine – nagu see elektriautodel enamasti ikka olema kipub. Nullilähedase välistemperatuuri juures jääb EQV keskmine energiakulu tavarežiimi kasutades suurusjärku 32-35 kWh/100 km ja läbisõit selgelt alla 300 km. Nii et kel plaanis EQV-ga pidevalt Riia vahet käia, tasub logistika hoolega läbi arvutada – seda enam, et maanteeäärsete kiirlaadijate elekter on ebamõistlikult kallis ning kilomeetrihind PALJU kõrgem kui diiselmootoriga V-klassil. Küll aga oleks EQV omas elemendis nt hotellide tarbeks lennujaamatransfeeri tehes – juhul kui laadimine odava elektriga korraldada (ja reisimine ise taastuma peaks).
Kohti on EQV-l sarnaselt V-klassile kuni 8, baasversioon on 6kohaline. Tegelikult on EQV-sid valikus kaks ja need erinevad teineteisest vaid mõõtmete osas – üks on 5,14, teine 5,37 m pikkune. Arvestades, et ka lühem versioon on 3,2 m telgede vahega, ei saa rääkida lühikesest ja pikast versioonist vaid hoopis pikast ja ülipikast (meeldetuletuseks, et diiselmootoriga V-klassidel on täiendavalt ka versioon „kompaktne“).
Rahas väljendub 23 cm lisapikkust pisut vähem kui 900 euros – „pika“ EQV 300 A2 baashind on 75 108 ja „ülipikal“ EQV 300 A3-l 75 996 eurot. Seega pole tegu kaugeltki odavate sõidukitega, kuid samasse suurusjärku küünib ka kallimate tava-V-de hinnatase.
Tõsi, et mõndagi selles auto- ja hinnaklassis elementaarset mugavusvarustust on peidetud lisavarustuse lehele, on ilmne, et tegelikus elus tuleb seda summat veel oluliselt ülespoole kruvida ja et oma geenidelt on V-klass siiski vaatamata kõigele ka tarbesõiduki sugu, siis päris kõiki neid funktsioone-lisasid, millega me „mersude“ puhul harjunud, EQV-le ei saagi.
