Võidujooks parima pildi nimel

Risto Niska
30.08.2019
Teleri esmasel kasutuselevõtul tuleks kindlasti tähelepanu pöörata pildi režiimile. | Anton Reenpää

Viimastel aastatel on OLEDi pildikvaliteet saanud rohkelt ja veel rohkem kiita. QLED on aga saanud OLEDile arvestatavaks konkurendiks ja nii võtsimegi võrrelda kummagi tehnoloogia esindajaid.

Palusime testi 55-tolliseid telereid kõigilt tuntumatelt toojatelt. Panasonic jäi uute mudelite ilmumise ajagraafiku tõttu kahjuks välja. Selle asendajaks saime mõnevõrra vähem tuntud „hiinlase” ehk TCL-i QLED-teleri.

 

Kaks erinevat ekraanitehnoloogiat

OLEDi ja QLEDi erinevustest on juttu olnud siin ja seal, aga võtame põhilise veelkord kokku. Kõik televiisorites kasutusel olevad suuremõõdulised OLED-paneelid on toodetud LG poolt. Iga paneeli pildipunkt koosneb neljast orgaanilisest leedelemendist ehk nn valgusdioodist – punane, roheline, sinine ja valge. OLED-paneeli taha pole taustvalgust vaja, sest valgusdioodid kiirgavad teatavasti valgust ise. OLED-paneeli plussideks on lai vaatenurk, lai värvidiapasoon ja praktiliselt lõpmatu kontrast. Viimane tähendab, et mustad alad tunduvad mustana ka pilkases pimeduses, sest segavad pikslid on siis kustunud. OLEDi miinusteks on heleduspiirangud palju heledaid toone sisaldava pildi puhul ja pikslite nn sissepõlemisrisk. Just selle tõttu ei sobi OLED-paneel arvutimonitoriks. OLED-paneele kasutavad LG, Philips ja Sony.

QLED on Samsungi arendatud tehnoloogia, mida litsentseeritakse ka teistele tootjatele. Sisult on tegemist n-ö tavalise vedelkristallpaneeliga (LCD), aga taustvalgustuseks on kasutusel valgete leedide asemel siniste leedide ja nano-mõõtkavas kvantkristallide kombinatsioon. QLED-tehnoloogia plussideks on lai värvipalett, heleduspiirangute puudumine ja sobivus ka arvutimonitoriks, sest pikslite sissepõlemise ohtu pole. Probleemseteks „osakondadeks” on aga endiselt kontrast ja vaatenurk. Oma tippmudelites on Samsung jaganud taustavalguse leedid paljudeks gruppideks, mille valgusvoog suunatakse läbi ekraani erinevate nurkade all ja hajutatakse ekraani pinnal. Nii on võimalik kontrasti oluliselt suurendada sõltumata vaatenurgast. Testteleritest kasutavad QLEDi paneele Samsung ja TCL.

 

Peaaegu tipud

Võrdluse mudelid võib sisuliselt liigitada oma suurusklassi tippudeks, aga näiteks Samsungil ja LG-l on pakkuda veelgi kallimaid ja eksklusiivsemaid telereid.

TCL on kõige vanem, vastav uuem mudel peaks kohale jõudma juba sügisel, aga teised on saadaval vähemalt aasta lõpuni.

Loomulikult kuuluvad kõik võrdluse telerid kategooriasse nutitelerid, mis tähendab, et lisaks antennisisendile on olemas ühenduvus internetiga ja kõik muu, mis sellega seondub. Hübriidtelevisiooni võimalust pakuvad LG ja Philips. Youtube ja Netflix leidub kohe kõigis. Netflixist saab vaadata ka 4K HDR sisu.

HbbTV ja striiming vajavad loomulikult andmevõrgu olemasolu, aga kõik seadmed toimivad ka ilma selleta, kui piirduda antennipildiga. Kõigiga, välja arvatud TCL, saab saateid salvestada välisele USB-kettale.

 

Lihtsam seadistus

Teleri esmasel kasutuselevõtul tuleks kindlasti tähelepanu pöörata pildi režiimile, sest nii mõnelgi juhul võib tehase esmaasetus olla optimeeritud poe heledalt valgustatud saali jaoks. Kõigi telerite pildiparameetreid saab peensusteni reguleerida, aga alustada võiks eelseadistatud pildirežiimide sirvimisega. Lisasime seekord kokkuvõtete juurde pildirežiimi nime, mis mõõtmistulemuste põhjal osutus kõige paremaks.

Testirühma telerite kvaliteet on ühtlane, ainult TCL jääb konkurentidest rohkem maha. Võrdluse kindel võitja on Philips. Esikoha juures mängis olulist rolli kujutise teistest naturaalsem ja sujuvam liikumine. Võitja ainus miinus on pildi heleduse vähenemine mõnel harval juhul.

Tulemused leiad septembri Tehnikamaailmast.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid