Tõsi, kogu maailmas lennureisijate arv niipalju ei kahanenud, ent ka keskmiselt kahekordne langus on igale majandusharule masendav tulemus. Suurriikides võis tänu arvukatele siseliinidele olla langus alla 50%, kuid rahvusvahelistel liinidel kippus ta olema võrreldav Tallinna lennureisijate arvu kahanemisega. Seetõttu pole üllatav, et paljud lennukompaniid jätkavad tegevust vaid tänu riigi rahalisele toele.
Lennukipargi revideerimine
Suur osa reisilennukitest ootavad paremaid aegu lennuväljade parklates ja lennufirmade juhtidel on paras aeg kaaluda, millised neist hakkavad veel lendama ja millised lähevad müüki, tagasi liisingufirmadele või lammutuskotta. Löögi all on eelkõige need, millel tiibade all neli mootorit.
Boeing 747 ja Airbusi A380 tootmine ongi lõpustaadiumis, neist viimased antakse klientidele üle järgmise aasta jooksul. Nüüd on hakatud neljamootorilisi reisilennukeid kiirkorras pensionile saatma. Kauaaegsete 747 kasutajate hulgast lahkusid 2020. aastal British Airways ja tema pearivaal Virgin Atlantic, Hollandi KLM, Austraalia Qantas.
Erinevalt neist on Lufthansa seisukohal, et Boeing 747 võtab peagi üle nende esinduslennuki tiitli, mille senise omaniku A380 tulevik on ebaselge. A380 kasutamisest on juba loobunud Air France ja Hi Fly, teised on veel ootel, kuid varasemas mahus lennukid A380 kasutust kindlasti enam ei leia. Kuigi reisijate eelistus on selgelt A380 kasuks, siis kahe mootoriga A350 ja testlende tegev Boeing 777-9 suudavad vedada pea sama palju reisijaid märgatavalt ökonoomsemalt.
Arvukaima, 150-200-kohaliste reisilennukite klassis oli olukord segane juba enne pandeemiat. Boeing 737MAX lennukeeld kestis 20 kuud ning sajad toodetud, ent mittelendavad MAXid täitsid lennukiparklaid 2019. aasta märtsikuust alates. Lennufirmad hakkasid kavandama musti stsenaariume juhuks, kui ka 2020. aasta suvisel tipphooajal ei saa MAXidega lennata, nende tootmine oli jaanuaris peatatud viieks kuuks.
Selgus aga, et viiruse tõttu MAXide järele suurt vajadust ei tekkinudki. Ent alates eelmise aasta lõpust saavad lennufirmad kiirkorras kätte üleandmise ootel olnud lennukeid ja paljud vanematest 737 versioonidest suunatakse ilmselt järelturule.
Boeingu peamisel konkurendil Airbusil läks veidi paremini, A320-seeria uute mootoritega ja neo-tähistusega mudelite tootmismaht 2020. aastal küll vähenes, kuid märgatavalt vähem, täpsemalt 551-lt 431-ni. Uute neo-de kasutuselevõtt tähendab mitmele lennufirmale vajadust otsustada, mida hakata peale varem toodetud kütusejanusemate A320-tega. Lennukeid neo ja MAX osteti nii reisijate arvu kasvu ootel kui vajadusest lennukiparki uuendada.
Tagasihoidlik lennureisijate arvu taastumine tähendab seda, et pigem jäävad tööta vanemad lennukid. Kasutatud reisilennukite turul on oodata rikkalikku valikut ja sõbralikke hindu.
Reisilennukid kaupu vedama
Varem toimetati ligi pool lennukaupa kohale regulaarliinidel lendavate reisilennukite lastiruumis. Liinilendude kärpimine eelmisel kevadel toimus vastavalt reisijate arvu vähenemisele, kuid lennukaup vajas endiselt kohaletoimetamist. Seda kaupa tekkis juurdegi, sest Hiinast tuli tuua maske ja muid kaitsevahendeid, e-kaubanduse võimas levik andis oma panuse kaubamahtude kasvule.
Kui esimene suurem maskikogus saabus Hiinast Tallinna eelmise aasta aprillis Volga-Dnepri transpordilennuki Il-76 pardal, siis edaspidi tõid kaitsevahendeid meile juba suured ja Tallinna lennuväljal haruldased reisilennukid nagu Boeing 777 ja Airbus A350. Kiirkorras sertifitseeriti lahendusi, mis andsid võimaluse kaupa lisaks lastiruumile ka salongis vedada. Pakuti lihtsamat lahendust kinnitada saadetised turvaliselt reisijate istmetele ning tõhusamat, mille puhul istmed eemaldatakse ja kaupadele tehakse ruumi nii palju, kui vähegi võimalik. Ka Tallinna lennuväljal tegutsev Magnetic MRO hakkas lennufirmadele vastavat teenust pakkuma.
Paljusid reisilennukeid on varemgi kaubalennukiteks muudetud, hiljuti lisandus võimalus veel kahe populaarse mudeli ümberehituseks. Elbe Flugzeugwerkel valmis eelmisel aastal Qantase jaoks esimene A321P2F (Passanger to Freighter), millega hakati Austraalias posti vedama. Liisingufirma GECAS ja Iisraeli lennukiehitaja IAI ühine ettevõtmine sai aga tellimuse USA lennufirmalt Kalitta Air kolme Boeing 777-300 muutmiseks kaubaversiooniks 777-300ERFS.
Tegemist saab olema mahukaima kahemootorilise kaubavedudeks kohandatud lennukiga, sest Boeingu spetsiaalne kaubalennuk 777F baseerub pisut väiksemal 777-200-l.
Boeing 777F on tagasihoidlikus mahus jätkuvalt tootmises, aasta esimesel päeval sai Qatar Cargo suurenenud kaubamahtudega toimetulekuks kätte kolm seda marki lennukit ning DHL tellis äsja endale juurde kaheksa samasugust. Arusaadavalt jätkatakse ka vanemate lennukimudelite modifitseerimisprogrammidega. Märkimisväärne on Amazoni otsus osta endale üksteist lennukit Boeing 767-300 ja kohandada nad oma saadetiste veoks.
Ärikohtumisele ärilennukiga
Nüüd teame, et interneti vahendusel saab pidada koolitunde, filmifestivale, nõupidamisi ja koosolekuid. Samas on siiski levinud veendumus, et keerukate läbirääkimiste puhul on tulemuseni jõudmiseks parem vahetu suhtlemine. Soovituses inimestevahelisi kontakte vältida niipalju kui võimalik, näevad ärilennukite ehitajad oma võimalust. Nende sõnum on selline, et privaatlend on rahaliselt jõukohane igale ärimehele/naisele, kes varem ostis piletid reisilennuki kõrgeima mugavusklassi salongi.
Eelmise aasta tulemused näitavad, et suurt langust ärilennukite ostmisel ei olnud ning tippklassi mudelite väljatöötamine käib endise hooga. Bombardier müüs maha kogu oma reisilennukite tootmise ja keskendub nüüd vaid ärilennukitele, Gulfstreamil on käsil nende suurima lennuki G700 testimine, märtsis jõudis esimese lennuni Dassault oma uusima mudeliga Falcon 6X. Tootja sõnul on tegemist ärilennukite seas kõige laiema ja kõrgema salongiga, mille pikkuse-laiuse-kõrguse mõõdud on vastavalt 12,3; 2,58 ja 1,98 meetrit.
Kellel rahamuret pole, küll aga soov lennata veelgi avaramas salongis, siis Airbusil on neile peagi pakkuda A220-100 baasil loodav äriversioon TwoTwenty. 18 reisijat saavad selles lennukis jõuda sihtkohta, mis asub kuni 10 460 km kaugusel.
Lähitulevikus on lennufirmadel vaktsiinidega seotud kaks lootust. Esiteks usutakse, et vaktsineeritud julgevad hakata taas lennureiside peale mõtlema ja teiseks on vaktsiinide tarnimine selline logistiline suurettevõtmine, mis annab tööd paljudele lenduritele. Ühe hinnangu kohaselt vajatakse kogu maailma elanike jaoks vaktsiinide kohaletoimetamiseks kaheksat tuhandet Boeing 747 suurust lennukit.
Seda numbrit võib uskuda või mitte, kuid kui investeerimisel peaks panustama kas lennureisijate arvu taastumisele pandeemiaeelsele tasemele, ärilennukite erakordsele edule või lennukaupade mahu kasvule, siis eelistaks viimast.
