AS Tallinna Lennujaam lõpetas eelmise aasta 9,7 miljoni eurose puhaskasumiga, mida on 30% enam kui 2018. aastal. Reisijate arv ületas eelmisel aastal 3,27 miljoni piiri ehk aastaga lisandus 8,7% reisijaid. Lennujaam tegi koostööd 15 lennukompaniiga ja lennata sai 36 sihtkohta, millest 28 olid aastaringsed.
Kui käesoleva aasta jaanuaris kasvas reisijate arv 4% ja veebruaris 8%, siis alates märtsi teisest nädalast on koroonakriisi põhjustatud eriolukorra tõttu reisijate arv järsult langenud – märtsi viimasel nädalal jäi lendama vaid kaks lennufirmat Frankfurdi ja Minski liinil. Tervikuna jäi esimese kvartali reisijate arv mullusele alla 16%. Lennujaama puhaskasum langes käesoleva aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aastaga 58% – 2 miljonilt eurolt 0,9 miljoni euroni.
Aprillis toimus 642 lennuoperatsiooni, millest enamuse moodustasid era- ja treeninglennud. Aprillis toimus ka 14 kaubalendu, mis olid peamiselt seotud kaitsevarustuse tarnimisega Hiinast. Kokku oli aprillis reisijaid 2989, mis moodustas vaid 1,1% eelmise aasta aprillikuu lennuliikluse mahust. Tallinna lennujaamast sai aprillis lennata Frankfurti, Minskisse ja Helsingisse. 2020. aasta esimese nelja kuu jooksul teenindas Tallinna lennujaam 531 000 reisijat, mida on 41% vähem kui mullu samal perioodil.
Tallinna Lennujaama juhatuse esimehe Riivo Tuvikese sõnul oodatakse maikuu jooksul lennuliinide taasavamisest. Näiteks plaanib maikuu teises pooles täiendavaid reise Tallinna ja Helsingi vahele lisada Finnair, samuti soovib AirBaltic alustada lende Tallinn-Riia vahel. “Lendude järk-järguline lisandumine sõltub eelkõige epideemia ulatusest erinevates riikides ja sellega seotud rahvusvaheliste reisipiirangute leevendamisest. Kuid jää on hakanud liikuma ning me näeme juba märke lendude taastumisest, kuid praegu veel tagasihoidlikus tempos,” ütles Tuvike.
Samas tunnistab Tuvike, et kriisieelse tasemeni ehk aastas üle 3 miljonini reisijani jõudmiseni, võib kuluda Tallinna lennujaamal kuni kaks aastat. “Prognoosime, et 2020. aasta lõpuks läbib Tallinna lennujaama 1,5 miljonit, 2021. aasta lõpuks 2,3 miljonit ja 2022. aasta lõpuks 3 miljonit reisijat. Selle nimel, et lennukompaniid saaksid piiride avanemise järel esimesel võimalusel lennuliine taasavada ja ka Tallinna lendama hakata, teeme iga päev tööd kogu oma meeskonnaga,” rääkis Tuvike.
Tuvikese sõnul on esimene prioriteet taastada ühendused ärisihtkohtade ja ümberistumiseks mugavate lennujaamadega Londonis, Stockholmis, Vilniuses, Riias ja Varssavis. Helsingi ja Frankfurdi liini puhul on oluline varasema lennusageduse taastamine. Järgmises etapis on oluline taastada ühendused puhkusereiside sihtkohtadega, nagu näiteks Pariis, Viin, Milano, München, Malta, Dublin jt ning aidata kaasa ka meie majutus- ja toitlustusasutuste käibe taastamisele.
