Pistikhübriididega talve murdmas

Robert Koistinen
01.03.2021
Antti Hentinen

Pistikhübriidid ja elektriautod pakuvad uute autode ostjatele ikka enam huvi. Seepärast viisimegi sel korral tõsistesse talveoludesse just kaheksa pistikhübriidi.

  • BMW X1 xDrive25e
  • Citroën C5 Aircross Hybrid
  • Jeep Compass 4xe
  • Mercedes-Benz GLA 250 e
  • Opel Grandland X Executive 300 PHEV AWD A8
  • Renault Captur E-Tech 160 Plug-in hybrid
  • Škoda Octavia Combi 1,4 TSI PHEV
  • Toyota RAV4 Plug-in Hybrid 2,5 AWD-i

Kui see oleks olnud autoinseneride otsustada, poleks keegi hakanud pistikhübriide üldse tegemagi. Need on olemas, kuna EL nõuab valmistajatelt keskmiselt 95 g/km süsihappegaasi piiridesse jäämist ja ka iga mark eraldivõetuna peab normidele vastama. Suurte trahvide vältimiseks ei jäägi muud üle kui valmistada ja müüa pistikhübriide.

Pistikhübriidtehnoloogiate mõju heitgaaside puhtusele on veel keerulisem kui nende tehniliste lahenduste võrdlemine. Kui sõita elektriga, on heitgaasid nagu elektriautol ehk null. Kui akusid ei kasuta, on heitgaasid nagu sisepõlemismootoril – või tänu suuremale massile veidi enamgi.

Sisepõlemis- ja elektrimootori koostöö korraldamine on tehniliselt keeruline, tahab täpset häälestamist ja lihvimist. Talvekülmad lisavad keerukust veelgi. Elektriga sõitmine ei tarvitse õnnestuda, kui tahetakse, et soe oleks nii sisepõlemismootoril kui reisijatel.

Juba varasematest kogemustest on teada, et erinevate valmistajate pistikhübriidid käituvad talveoludes erinevalt. Nii ongi viimane aeg kutsuda võrdlusse mõned uued võistlejad.

Kaheksa erinevat

Püüdsime valida autod nii, et oleksid esindatud erinevate valmistajate kasutatavad lahendused. Igalt valmistajalt võtsime ainult ühe margi, mis poleks ülesaamatult kallis, kuid näitaks valmistaja uuemaid oskusi.

Kohe tekkis küll erand: PSA kontserni toodete hulka kuuluvad nii Citroën C5 Aircross kui Opel Grandland X. Nende esiosades on sama tehnika, kuid Opelil on teine elektrimootor tagateljel, nii et see on nelikveoline.

Nelikveolised on ka BMW X1, Jeep Compass ja Toyota RAV4. Nende nelikvedu on teostatud elektriliselt ehk siis ees on põikiasetusega sisepõlemismootor ja taga elektrimootor. Kardaanvõlli selles rühmas ei kohta.

Viimased kolm on esiveolised ja üsna uued. Mercedes-Benz GLA kasutab sama tehnikat kui A- ja B-klassi pistikhübriidid. Suveoludes on need võimelised sõitma ainult elektrit kasutades üle 70 km. Renault Captur E-Tech on üks soodsamaid pistikhübriide, selle eripäraks on Renault’ käigukast, mille tehnoloogia pärineb F1 autodelt.

Škoda Octavia iV esindab Volkswageni kontserni pistikhübriide. Sama tehnikat kasutatakse viie margi puhul, ainult häälestus võib olla erinev.

 

Katsed nii ja teisiti

Talvetesti juurde kuuluvad traditsioonilised katsed. Uus on ainult see, et hindasime ka hübriidsüsteemide toimimist külma käes.

Keeruliseks teeb asja see, et elektrilise nelikveoga autodel mõjutab mõnegi katse tulemust suuresti elektri tase akus. Seepärast tegime nii suutlikkuse kui juhitavuse katsed nii tühja kui vähemalt pooleni laetud akuga.

Kõigist neist autodest on saadaval ka sisepõlemismootoriga versioonid, seega kehtivad näiteks laternate, elektrisoojenduse ja kasutusmugavuse hinnangud nendegi puhul.

Põhjaliku testi koos ohtra graafika ja muu lisamaterjaliga leiad märtsikuisest Tehnikamaailmast.

Sarnased artiklid