Uus algus uue nimega

Tõnu Ojala
31.10.2022

Austral on Renault´ mudelirivis uus nimi ning seda „tänu“ tema eelkäija Kadjari tagasihoidlikule müügiedule. Kui väiksemate linnamaasturite klassis ei jõua Renault piisavas koguses Captureid ette anda, siis number suuremate seas on pilt teine. Seda olukorda muuta lootes otsustaski Renault, et alles 2015. aastal välja toodud Kadjariga on lõpp ning alustatakse uuelt lehelt – nüüd juba Australiga.

Lisaks Kadjarile peab Austral Renault´ mudelivalikus edaspidi täitma ka Lõuna-Korea päritolu Koleose koha. Kuna erilist müügiedu ei nautinud neist kumbki, on Australil selleks kõik eeldused – kasvõi seetõttu, et tegu on omas klassis ühe moodsaima mitte-elektriautoga.

Austral on osa aastapäevad tagasi käivitatud Renaultution-strateegiast. Selle mudeli baasiks olevat CMF-CD platvormi leiab alates 2013. aastast mitmetelt Renault´ ja Nissani mudelitelt (aga ka mõnelt Mitsubishilt ja Mercedes-Benzilt), Austral on aga esimene selle platvormi III põlvkonna Renault.

Tehniliselt on Austral paljusti sarnane uue Nissan Qashqaiga, ent mõõtmete osas tuleb selge vahe sisse. Telgede vahe (2,67 m) on neil autodel sama, ent 4,51 m pikkusena on Austral Qashqaist tervelt 8 cm pikem. Ka mootorivalikud on erinevad ning Nissani e-Powerit, kus 1,5-liitrine bensiinimootor käitab elektrimootorit, Renault ei kasuta.

Jõuallika osas panustab Renault hübriididele, kus bensiinimootoriks 1,2-liitrine kolmesilindriline bensiinimootor (E-Tech Full Hybrid) ning süsteemi koguvõimsuseks sõltuvalt versioonist 160 või 200 hj (pluss veel samal mootoril põhinev 130 hj Mild Hybrid Advanced). Teiseks jõuallikaks saab 1,3-liitrine neljasilindriline bensiinimootor (E- Tech Mild Hybrid) ja seda kas 140 või 160 hj seades.

Ehkki osadel autodel on tagaluugile kirjutatud „AustralE“, on mudelinimeks siiski Austral ning E tähistab vaid Australi elektrilise toega jõuallikat – täishübriididel on E kuldne, Esprit Alpine’i versioonil aga sinine.

Kõige elektrifitseerituma Australi versiooni – 160 või 200 hj E- Tech Full Hybridi – varustuses on bensiini- ja elektrimootorite kõrval 2 kWh aku, mis tähendab, et ümberlülitused töörežiimide vahel on sagedased – ent tähelepandamatud. Ametlikuks kütusekuluks annab Renault ise 4,5-4,6 l/100 km, ent tavaelus näib see number pisut liiga optimistlik.

Et bensiinimootor vaid kolmesilindriline, selle on Renault päris hästi maha vaikida suutnud. Mootor töötab tavaoludes äärmiselt vaikselt ning suurimat müra tuleb hoopis rehvidest – kui asfalt vähegi karedam juhtub olema. Maanteekiirustel lööb selgesti välja ka suurtest tahavaatepeeglitest tekkiv õhuvihin.

Ehkki roolil olevast nupust saab valida sõidurežiimide vahel, siis hüppelisi erinevusi nende vahel ei ole ning Austral panustab selgelt mugavusele.

Olgugi et osadel autodel on küljel kiri 4Contol, ei tähenda see nelikvedu. Siin tähistab see nelikroolimist, mis olenevalt olukorrast võimaldab tagumiste rataste suunda kuni 5° võrra reguleerida (võrreldes eelmise 4Controli põlvkonna 3,5°-ga).

4Control ei oma pelgalt turunduslikku efekti. Kui tava-Austral vajab tagasipöördeks 11,2 m läbimõõduga ringi, siis nelikroolimine kärbib selle 10,1 meetrini ehk samaväärseks pisikese Clioga. Meie oludes võib-olla mitte kõige tähtsam, ent kitsastel Lõuna-Euroopa linnatänavatel küll. Väikestel kiirustel pöörduvad tagarattad esiratastega vastupidises, maanteekiirustel samas suunas.

Ehkki tegu pole elektriautoga, on nii salong kui varustus sisuliselt üle tõstetud elektriliselt Mégane E-Techilt. Uus nutitelefoni loogikat järgiv OpenR-ekraan keskkonsoolis, mis kuvab nii armatuurlaua näidikuid kui navigatsiooni- ja multimeediasüsteeme, on üks tänase automaailma efektsemaid, kuid esialgu veel siiski teatavate lastehaigustega. Nii on kogu infolustisüsteem Google´i-põhine, mis aga tähendab, et ta võib sarnaselt arvutile ka kokku joosta. Ja kui arvutil on sellisteks puhkudeks klahvikombinatsioon Ctrl-Alt-Del, siis autol mitte ja tuleb vaid loota, et süsteem pärast auto taaskäivitamist uuesti käima läheb. Oma kogemus näitas, et läks küll, aga kaugeltki mitte kohe ning siin oli abi Android Autost, mis kinni ei jooksnud.

Automaatkastiga Australi keskkonsoolis olev hiiglaslik hoob ei ole käiguvahetuseks – nagu see esimese hooga tunduda võib. See on hoopis edasi-tagasi nihutatav käetugi, mille all on ka koht telefoni tarbeks (ja kui juhtub varustuses olema, siis ka sisseehitatud induktiivlaadija).

Käigukang – tegelikult küll -hoob – on aga rooli taga, paremal pool. Et sealsamas on ka suunatulede lüliti ning Renault´le omaselt ka audiosüsteemi juhtseade, võib kolme kangi vahel manööverdamine alguses ka veidi segadust tekitada.

Tippversioon kannab nüüd lisanime Esprit Alpine ja see tähendab Alcantara-siseviimistlust, 20-tolliseid velgi, disainilisasid ja muidugi peotäite kaupa kõikjale lisatud Alpine´i logosid.

Tänases muutuvas maailmas jäävad Renault´ inimesed konkreetsete kuupäevade välja ütlemisel napisõnaliseks, ent esindustesse võiksid esimesed Australid tänase seisuga jõuda uue aasta alul ning klientideni alates märtsist. Hinnakiri loodetakse lukku lüüa novembris – esialgu on tulemas nn pehme hübriid, täishübriidi tuleb oodata veel täiendavad pool aastat.

Sarnased artiklid