Bridgestone Turanza T005
Continental PremiumContact 6
Falken Azenis FK 510
Goodyear Eagle F1 Asymmetric 5
Hankook Ventus S1 Evo 3
Kumho Ecsta PS71
Linglong Sport Master
Maxxis Victra Sport 5
Michelin Pilot Sport 4
Nexen N’Fera Sport SU2
Nokian Hakka Black 2
Rotalla Setula S Race RU01
Sava Intensa UHP 2
Toyo Proxes Sport A
Vredestein Ultrac Vorti
VÕRDLUSEKS
Bridgestone Turanza ER300, aastast 2012, mustrit 5 mm
Pirelli Cinturato P7, aastast 2014, mustrit 4 mm
Goodyear Efficientgrip Performance, aastast 2016, mustrit 2,5 mm
Päikeselise ja kuiva suveilmaga mõnusasti ringi sõites on turvalisuse seisukohast üsna ükskõik, kas auto veereb kallitel või odavatel, uutel või kulunutel, Euroopas või Hiinas valmistatud rehvidel.
Rehvide peamine ülesanne on anda teepinnale edasi jõud, mis on vajalik auto suuna või kiiruse muutmiseks ning teha seda rahulikult ja kontrollitult. Otse sõites nende tegevuste järele vajadust ei ole ja siis saab päris kenasti igasuguste rehvidega hakkama. Omavahelised erinevused tulevad esile vaid kütusekulus, müras ja sõidumugavuses.
Varem või hiljem tekib aga olukord, kus rehvidelt nõutakse enamat. Asi võib olla pidurdamises, ootamatus kurvis, möödumises või kõigis neis korraga. Kui samal ajal on teepinna pidamine tavalisest kehvem, võib kergesti rehvi võimete piirile sattuda. Või üle selle.
Auto liikumise ajal on küsimus alati rehvi turvavarus. Mida paremad on rehvi pidamis- ja juhitavusomadused, seda harvem läheb olukord rehvi jaoks kriitiliseks. Kehva rehvi jaoks võib piir kätte jõuda juba linnakiirusel, kaldteel või siledal suvisel maanteel. Hea rehv ei tee neist asjadest väljagi, piir võib vastu tulla alles maanteekiirusel, paduvihmas ja rööpassesõidetud teel.
Vaid vähesed juhid oskavad oma sõidustiili rehvi nõudmistele vastavaks kohandada. Ja kui oskavadki, siis reaalselt ei saa seda ometi teha – kui tahetakse muu liiklusega samas rütmis püsida.
Vihmasel maanteel on paljud autod tegelikult kogu aeg osalises vesilius ehk siis asfaldiga puutub kokku vaid väike osa rehvi pinnast, ülejäänu libiseb aga veepadjal. Otse sõites sellest kiiruse hoidmiseks piisab ja tekib ettekujutus, nagu oleks olukord kontrolli all. Tegelikult on turvavaru juba kasutusel ja näiteks kiire jõuline möödumine enam ei õnnestuks.
Kulunud või vana rehv
Täitsa loomulik, et aastate ja läbitud kilomeetritega rehv kulub ja vananeb. Uute suverehvide mustri sügavus on mudelist sõltuvalt enamasti 8-9 mm piires. Üldiselt soovitatakse rehvid välja vahetada, kui mustrit on järel veel 3 mm, ehkki ametlikult tohib sõita ka veel rehvidega, millel mustrit 1,6 mm.
Rehvi vanusele pole aga mingeid piiranguid seatud. Vananedes läheb rehvi kummisegu jäigemaks ja pidamine paratamatult kehvemaks – juhtub see varem või hiljem, sõltub konkreetsest mudelist. Seitsme aasta järel soovitatakse rehvid välja vahetada juba üsna tungivalt, kümne aasta vanuseid ei tohiks aga kindlasti kasutada ka siis, kui mustrit veel alles.
Mõned rehvitootjad on viimasel ajal hakanud soovitama rehvide lõpuni kulutamist ehk siis sõitmist, kuni mustrist on järel alla 2 mm. Põhjenduseks tuuakse, et siis on rehvi eluiga pikem ja ökoloogilisem ning et kulunud rehvi turvalisus säilib heal tasemel. Esimese väitega on lihtne nõustuda, teist on aga raske uskuda, eriti kui turvalisuse all on mõeldud head pidamist ja juhitavust kõigi siinsete suveilmadega. Ehk siis ka vihmaga ja vaid mõne soojakraadiga.
Uusi rehve siit ja sealt
Nagu ikka, oli meie eesmärgiks võrrelda laia valikut erinevate hindadega ja erineva kvaliteediga rehve, seda peamiselt sõidu turvalisusest lähtudes.
Tuntumaid rehvivalmistajaid esindavad Bridgestone, Continental, Goodyear ja Michelin. Nokian on neist küll palju väiksem, kuid aastatepikkune edu testides lubab tõsta Nokian Renkaat sellesse kõrgemasse klassi, kust testivõitjad tavaliselt tulevad.
Järgneb tihe rühm neist, kes kõik ihaldavad võitjate sekka jõuda. Hankook on neist ehk kõige tuntum, kuid kvaliteetseid tooteid on pakkunud ka Falken, Maxxis, Toyo ja Vredestein. Küllap ka Koreast pärit Kumho ja Nexen, suured rehvifirmad, millel samuti eespärk arendada oma tooted kõrgemasse kvaliteediklassi.
Veidi teistsuguse eesmärgiga on turul Linglong ja Sava. Neid ei tasu alahinnata, sest taustal on kõvasti arendustööd ja tõestatud toimivust. Nemad panustavad siiski peamiselt oma madalamale hinnale, mistõttu mõne omaduse kohalt on kompromisse tehtud.
Omaette nähtus on tundmatu hiinlane Rotalla, kõige odavam rehv, mis meil võrgupoodidest leida õnnestus. Rotalla sai vastutusrikka ülesande näidata, kuidas saab odavrehv hakkama võrreldes turu kallimatega ja ühtlasi tõestada, kas uus ja odav on parem kui kulunud kvaliteetrehv.
Kulunud võrdlusmaterjal
Võtsime võrdlusse ka kolm erinevat kulunud rehvi.
Goodyearil oli vanust vaid mõni aasta, kuid 2,5 mm peale kulunud muster näitas, et rehvi eluiga hakkab lõpule lähenema. Pirelli 4 mm lubanuks veel ühte suve – kui mitte lausa kahte.
Huvitav leid oli enam kui 5 mm mustriga Bridgestone, mis esimesel pilgul tundus lausa uuena. Vanust oli rehvil aga juba üle seitsme aasta.
Põhjamaine suveilm
Tavaliselt tehakse suverehvide testid palavaga ja et tingimused võrdsed oleksid, püütakse vältida ilmamuutusi. Sageli tähendab see temperatuuri vähemalt 20 kraadi, ent vahel ka palju rohkem. Sellistes oludes katsetavad uudistoodangut ka rehvivalmistajad ise, sest valdav osa võimalikest klientidest elab märksa soojemas kliimas kui meie siin.
Vahel on meil ka päris palav, aga kui arvestada, et suverehvid võivad all olla varakevadest sügiseste öökülmadeni, siis jääb nende kasutamisperioodi keskmine temperatuur kahekümnest märksa madalamale.
Oma testides oleme juba pikemat aega mõõtnud pidurdusmaad nii sooja kui külma ilmaga. Nii näeme, kuidas rehvid reageerivad temperatuuri muutumisele ja kuidas need külmaga toimivad. Paremaid rehve temperatuur ei mõjuta, mõnede pidamine langeb aga paraku märgatavalt.
Külma ilma katsed tegime selleks püstitatud sisehallis, kus nii õhu kui teepinna temperatuuri sai täpselt ära määrata.
Testi lõpptulemus on selge. Kvaliteetrehv on kvaliteetrehv ja odavkaup tipptulemusteni ei küüni. Samas leidub keskmises hinnaklassis üllatavaltki häid rehve, millega saab meie suves vägagi hästi hakkama – kui vaid meeles pidada, millises valdkonnas on nende võimed piiratud. Kõige odavamat ei tasu valida, pigem siis sõita juba poolkulunud kvaliteetrehviga veel üks suvi, arvestades, et vesiliuga see enam nii hästi toime ei tule. Päris kulunud rehvid on meie muutlikus suves ohtlikud, selle tõsiasja eest ei pääse kuhugi.
Tulemused leiad aprillikuisest Tehnikamaailmast.
