Täiuslikku talveautot otsimas

Velimatti Honkanen
01.03.2023
Mirva Kakko

Tehnikamaailma talveteste on tehtud juba aastakümneid. Selle ajaga on saanud selgeks, milliseid omadusi põhjamaises talves autolt nõutakse. Ühtegi täiuslikku pole veel leitud. Äkki siis sel korral?

✱ Alfa Romeo Tonale 1,5 160 hj MHEV 7DCT Veloce
✱ Citroën C5 X Plug-in Hybrid 225 Shine Pack EAT8
✱ Honda Civic e:HEV Advance
✱ Kia Niro Plug-in Hybrid Business Luxury DCT
✱ Mazda CX-60 2,5 e-Skyactiv PHEV Takumi
✱ Nissan X-Trail e-4orce Tekna 5-p.
✱ Opel Astra Sports Tourer 1,6 Turbo PHEV 180 hj GS Line
✱ Toyota Corolla Cross Hybrid 2,0 i-AWD Premium

Seal see nüüd ootab. Külm, lume ja jääga kaetud, ning sahk selle tänavast poolemeetrise lumevalliga eraldanud.

Kõigepealt siis harja ja lumelabidaga eelsoojendus, edasi tuleb loota auto enda soojendusseadmele.

Mitte just esimesel katsel – ja veojõukontroll tuleb välja lülitada –, aga lumevallist saab jagu ja pääsebki lumisele tänavale kelgutama.

Vähehaaval läheb soojemaks ja labakud võib käest võtta, nüüd reageerib ka puuteekraan. Automaatrežiimil soojendus hoiab temperatuuri ühtlasena ja klaasid selgetena.

Ümber linna viival jäisel teel räägivad rooli- ja piduritunnetus libedusest ja määravad ära, kui palju saab juht autole loota. Parem, kui tunnetus oleks õige. Uuema aja viguritest nagu reavalvur ja kohanev kiirushoidik pole talvel abi, pigem on need lausa ohtlikud.

Kui tänavalaternad otsa saavad, võid ennast õnnitleda õige otsuse puhul – muidugi juhul, kui valisid lisavarustusest võimsad ja automaatse varjustusfunktsiooniga laternad.

Üllatusi võib aga juhtuda alati, nii et pimedaski usaldusväärselt toimiv takistuste eest hoiatamine, tegus hädapidurdus, korralikud pidurid ja valvas stabiilsuskontroll võivad osutuda elupäästjateks.
Sihtkohta jõudnult parkides selgub, et suvel hästi toiminud tagurduskaamera ja parkimisradar on mattunud lume alla ning mingit kasu neist ei ole.
Viimane kirstunael on tankimiskviitung, mis näitab, et kütust on kulunud märksa rohkem kui suvel.
Mõistmiseks, millised peaksid olema auto omadused talvisel põhjamaal, ei tarvitse nädalate kaupa Lapimaal katsetada. Piisab üsna tavalisest talvisest autosõidust.

Kaheksa uustulnukat
Seekordses rühmas on kaheksa mullu turule jõudnud mudelit. Kõigil neil on elektrimootor suuremal või vähemal määral bensiinimootorile abiks.

Kõige tagasihoidlikum hübriidsüsteem on Alfa Romeo Tonalel, selle pistikhübriid ei jõudnud testi ajaks kohale. Rohkem kasutavad sõiduks elektrit Honda Civic, Nissan X-Trail ja Toyota Corolla Cross, aga ka neid ei saa vooluvõrgust laadida.

Ülejäänud neli on pistikhübriidid. Citroën C5 X ja Opel Astra kasutavad sama tehnikat, ainult Opeli bensiinimootor on häälestatud väiksemale võimsusele. Opel oli valmistajalt laenatud ja seepärast Saksamaa numbritega, sest universaalkerega Astra polnud veel kohale jõudnud.

Kia Niro on selles testis pistikhübriidina, tulevikus katsetame ka täiselektrilist mudelit. Mazda CX-60 pistikhübriid oli rühma kalleim. See on ka üks rühma kolmest nelikveolisest, samas ainus kardaanvõlli kasutav. Nissanil ja Toyotal on tagarataste jaoks eraldi elektrimootor.

Rühm on siis üsna mitmekülgne, mõne meelest ehk liigagi kirju. Hinnaerinevusedki on suured, seega pole kõik kaheksa omavahel võistlejad ja uue auto ostja ei vali nende kõigi vahel. Samas esindavad need sisepõlemismootorite uusimat tehnikat, nii võib arvata, et rühmas leidub ka häid talveomadusi.

See, kas auto talveilmadega kokku sobib, võib selguda juba ühe päevaga, aga autodevaheliste erinevuste selgitamiseks on vaja põhjalikke katseid ja need võtavad paratamatult aega. Nii mõndagi saab uurida lausa siseruumiski, aga mõni omadus või puudus tuleb esile alles õiges pakases.

NB! Kuna test tehti Soomes, erinevad osade testis osalevate autode varustuspaketid Eesti omadest. Seepärast on ka autode hinnad toodud lõpphinnangute juures vahemikena.

TESTITULEMUSED LEIAD MÄRTSI TEHNIKAMAAILMAST Või vt pdf-kujul.

Sarnased artiklid