Sportage on Ceedi kõrval üks kahest Kia „nurgakivist“ Eesti turul. Viimastel aastatel on mõlemad olnud kindlalt mudelite pingerea esikümnes – lõppenud aastal koguni 4. (Ceed) ja 5. kohal (Sportage).
Mudelinimi „Sportage“ ilmus Kia valikusse veel enne Kia siiakanti jõudmist. I põlvkonna Sportage debüteeris juba aastal 1993. Värskelt Eestisse jõudnud 2022. mudeliaasta Sportage on seega selle mudeli 5. põlvkond.
Tegelikult toodetakse uut Sportage´i nüüd esmakordselt kahes erinevas versioonis – nii pikana kui lühikesena – ent seda erinevate turgude tarbeks. Kui nt koduturul Koreas (aga ka USAs ja Venemaal) on Sportage nüüd tervelt 4,66 m pikkune, siis Euroopas müüdav ja ka siin toodetav mudel on sellest 14,5 cm lühem. Lisaks mõõtmetele on erinevusi ka tehnilises pooles ja nii näiteks on nii vedrustus kui rool saanud Euroopa autoostjate eelistusi silmas pidades teistsuguse seadistuse.
Ruumipuuduse all ei kannata siiski ka nn euro-Sportage, mis on eelkäijaga võrreldes 3 cm pikem. Telgede vahe on samas kasvanud sentimeetri võrra ja gabariitide poolest on Sportage nüüd seega päris hästi võrreldav nt Volkswagen Tiguaniga. Nüüdseks pikkuselt samuti üle 4,5 m pikkuste autode klassi jõudnud Sportage on Tiguanist küll mõned millimeetrid pikem ja oluliselt laiem, kuid samas mõned sentimeetrid madalam.
Ruumi on senisest oluliselt enam ja seda eriti sisepõlemismootoriga versioonides, kus nt pakiruumi maht on kasvanud koguni 88 liitri võrra. Hübriididel on see näitaja pisut väiksem, kuid ometi suurem kui varem.
Bumerangikujulised LED-päevasõidutuled näikse olevat uute Kiade üks eritunnuseid – sama lahendust pruugitakse ka kevadel müüki jõudval elektriautol Kia EV6. Nii et kuniks neid autosid meil sadade kaupa teedel-tänavatel pole, võib üsna kindel olla, et suurel parkimisplatsil see auto ära ei kao – erinevalt nii mõnestki teisest konkurendist.
Ehkki ajale kohaselt domineerivad ka Sportage´i armatuurlauas digilahendused, on sagedamini vajaminevate funktsioonide tarbeks siiski „vana kooli“ nupud alles jäetud – ja see on hea! Üks nõks on tuttav juba elektriauto EV6 pealt – et nuppe kokku hoida, saab omavahel vahetada kliimaseadme ja audiosüsteemi menüüsid ja see tähendab, et selle käigus muutub ka helitugevuse nupp temperetuuri seadmise nupuks. Tavanuppudega juhitakse ka istmesoojendust, samuti lülitatakse sisse kaameravaade.
Juhi ees kaarduv üliefektne näidikuplokk on samasugune kõigis versioonides, küll aga varieerub LCD-ekraani suurus. Odavamates versioonides on see 4,2-, kallimates aga tervelt 12,3tollise diagonaaliga.
Kelle EV6 juba ette sattunud on, siis sellele tundub Sportage´i salongikujundus üsna tuttav. Päris üks-ühele seda ringi tõstetud küll ei ole, aga lähisugulus on ilmne. See on ka loogiline, sest ehkki Sportage´i jõuallikate valikus on nii bensiini- kui diiselmootorid, pluss erinevad hübriidid (sh ka 13,8 kWh akuga pistikhübriid), puudub sealt elektriauto (nagu nt Niro puhul) ning seda rolli peabki täitma just EV6.
Käiguvalitsa asemel on siin pöördlüliti, teine pisem pöördlüliti toimib sõidurežiimide (Eco – Normal – Sport) valitsana. Veoskeeme on kaks, sarnaselt varasemale saab Sportage´i nii esi- kui nelikveolisena.
Nagu mitmel teiselgi Kia ja Hyundai mudelil (tegu on ikkagi sõsarmarkidega) kuvatakse ka siin suunatuld sisse lülitades näidikuplokki kaameranäit.
180 hj nn pehme hübriid jätab olemuselt rahuliku mulje ja seda reedavad ka tehnoandmed, mille kohaselt jõuab selline Sportage 100 km/h kiiruseni 9 sekundiga. See on Sportage´i erinevate versioonidega võrreldes enam-vähem Harju keskmine näit.
Varustustasemeid on neli ja kui rahakott kannatab, on varustuse nimistus praktiliselt kõik, mida tänapäeva autodel üldse valida on. Et tegu on võrreldes eelkäijaga olulise edasiminekuga, reedab paraku ka hinnakiri. Jaanuari keskel oli saadaval veel ka eelmise põlvkonna Sportage´sid – selle hinnakäärid olid vahemikus 19 290-31 790 eurot. Võrdluseks – odavaim uue põlvkonna mudeli esiveoline versioon maksab alates 25 990 eurost, mudelirivi teine ots jääb aga napilt alla 44 000 euro.
