Korralikud talverehvid tagavad muretu sõidu

Anton Reenpää

Nagu päris tihti juhtub, saabus ka seekord esimene lumi mitmele poole Eestimaale üsna ootamatult ning rehvivahetustes tekkisid esimesed järjekorrad. Topauto järelteeninduse juht Aivar Kägu annab nõu, kuidas ära tunda veel kõlbulikud talverehvid ning mida uute ostmisel tähele panna.

Kõige olulisem faktor talverehvide juures on Kägu sõnul rehvimuster, mida autojuhid kipuvad üle hindama. Kuigi Eestis peab seaduse järgi olema talverehvide mustri sügavus vähemalt 3 mm, siis tegelikkuses võiks rehvid uute vastu välja vahetada juba varem. 

„See osa rehvist, mis teega pidevalt kokku puutub, on tavalise A4 paberilehe suurune ning ainuüksi sellest sõltub auto pidamine teel. Mida vähemaks muster kulub, seda väiksemaks see rehvipind muutub ning auto pidurdusteekond pikeneb,“ selgitas Kägu. „Rehvi vahetuse peale võiks hakata mõtlema juba siis, kui mustri jääk on 4-5 mm.“ 

Rehvimustri jääksügavust saab lihtsalt mõõta näiteks kaheeurose mündiga, mille hõbedast serv on 3,5 mm laiune. Kui münt torgata lamellide vahele ning hõbedane äär jääb näha, siis on see Kägu sõnul kindel märk, et rehvimuster on juba liiga kulunud ning autole tuleks alla panna uued talvejalanõud. Samuti on igal rehvil lamellide vahel kulumisindikaator, mille leiab üles rehvi küljele märgitud väikese kolmnurga järgi. Kui rehvimuster on indikaatorini ära kulunud, tähendab see, et mustrisügavus on väiksem kui 1,6 mm. 

Rehve tuleb kontrollida regulaarselt 

„Rehvimustri sügavust tuleks alati mõõta erinevates punktides ehk nii keskelt kui ka äärest, sest rehvid võivad kuluda ebaühtlaselt. Samuti kuluvad erinevalt esimesed ja tagumised rehvid, seega peaks kriitiliselt hindama kõiki rehve. Kui rehvid on ebaühtlaselt kulunud, on soovitav teha autole sildade reguleerimine,“ ütles Kägu. 

Kui autole alla panna kasutatud talverehvid, võiks need lasta mõnel rehvitöökojal või eksperdil üle vaadata. Rehvide kvaliteedist sõltuvad otseselt inimeste elud ning järeleandmisi kvaliteedis teha ei tohiks. Vaadata võiks ka rehvi tootmise aega, sest rehvi omadused muutuvad ajas kiirelt. Näiteks lamellrehvi koostis muutub aja jooksul kõvaks ning kui rehv on üle viie aasta seisnud, siis ei ole selle omadused enam sellised, nagu värskel rehvil. Oluline on seegi, et velg oleks heas korras ning rehvid nõuetekohaselt paigaldatud. 

„Kui sügisel talverehvid alla pannakse, siis inimesed ei kipu neid talve jooksul enam väga hoolikalt jälgima. Jäistes ja lumistes oludes on auto pidamine aga ülitähtis ning seetõttu tuleks regulaarselt ikkagi kontrollida, kas rehvirõhk on õige ja rehvid kuluvad ühtlaselt,“ rääkis Kägu. 

Rehvide ostmisel tee eeltööd 

Uute rehvide soetamisel soovitab Kägu teha internetis eeltööd ning eelistada tuntud edasimüüjaid ja kvaliteetseid brände. See, kas soetada endale naast- või lamellrehvid, sõltub autojuhi vajadustest. 

„Kui autojuht sõidab palju teedel, kus on valdavalt rasked teeolud ja võib esineda jääd, siis soovitan naastrehve, mis tagavad hea juhitavuse just jäistes oludes, näiteks varahommikul puhastamata külavaheteedel,“ ütles Kägu. „Need, kes sõidavad peamiselt linnas, võiksid valida lamellrehvid, mille spetsiaalne koostis ja mustrikuju lubavad hästi sõita nii hooldatud teedel kui ka näiteks lumes.“ 

Naastrehvide miinuseks on nende suurem müratase, samuti kuluvad need asfaldi peal kiiremini ning saastavad õhku, kuna naastud tekitavad asfalditolmu. Lamellrehvid on vaiksemad kui naastrehvid, ent käituvad jäistes oludes ebakindlamalt kui naastrehvid. 

Uuest aastast uued regulatsioonid 

Kui uut komplekti rehve soetada, tasub Kägu sõnul tähelepanu pöörata ka nende muudele omadustele, nagu kütusekulu indikaator, ohutusklass ning müratase. Euroopa Liidu regulatsioonide kohaselt peab iga rehvitootja andma kaasa hinnangu neile kolmele tegurile. Lisaks märgitakse alates järgmise aasta maist eraldi ära rehvi sobivus jäistesse ja lumistesse oludesse. 

Kütusekulu. Mida väiksem on hõõrdumine, seda väiksem on rehvi mõju kütusekulule. A-klass tähendab, et rehv on maksimaalselt kütusesäästlik. 1. maist 2021 hakkavad kehtima regulatsioonid, mille kohaselt ei ole enam lubatud kasutada F ja G klassiga rehve, seega on mõistlik juba praegu soetada endale paremate näitajatega komplekt. 

Ohutus. Ohutust mõõdetakse läbi pidurdusteekonna mõõtmisel märjal teel. Mida kiiremini auto sellisel teekattel pidurdab, seda parema klassi rehv saab. Iga klassi vahe on keskeltläbi 3 meetrit, seega jääb A-klassi rehvidega varustatud auto samades oludes seisma keskeltläbi 12 meetrit varem kui E-klassi rehv. 

Müratase. Näitab ära, mitu detsibelli rehvimüra tekib. 

Sobivus lumes ja jääl. Markeeritakse eraldi märgistega, lumehelves kolme tipuga mäe sees tähendab sobivust lumistesse oludesse. Kolmnurkne jäästalagmiiti meenutav märk tähendab rehvi, mis sobib hästi põhjamaisesse kliimasse, kus valitsevad nii jäised kui ka lumised teeolud. 

 

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid