Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (ingl k operating system) on programmide kogum, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad opsüsteemiga vahetult suhelda selle madal- ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Heidamegi pilgu OS-ide sünniloole ja arengule läbi aja.
Algselt suhtlesid kasutajaprogrammid raudvaraga otse. Nad olid kirjutatud masinkoodis (assambler-keel) ja see on keerukas. Leida kaasajal assemblerit oskavat programmeerijat on pea võimatu missioon.
Nii loodigi n-ö vahekiht arvuti raudvara ja kasutajaprogrammide vahele – see oligi opsüsteem. Esimesed katsetused algasid juba 1950tel aastatel ja 1960tel sai laialdaselt tuntuks kaks suuremat OS-i: IBM OS/360 ja CP-67. Nad olid aga piiratud konkreetse arvutisüsteemiga ja loodud selle jaoks. Iga suuremgi arvutiarendaja hakkas ka looma oma masina jaoks OS-e ja nende hulk kasvas.
Unixi sünd
1970tel aaastatel alustati Bell Systemsi uurimiskeskuses Dennis Ritchie ja Ken Thompsoni eestvedamisel AT&T Unixi loomist. AT&T litsentseeris Unixit ka teistele kommerts- ja haridusasutustele ja nii sündisid mitmed Unixi nii tasuta kui ärivariandid: Berkeley California Ülikooli BSD, Sun Microsystems SunOS/Solaris, Microsoft Xenix, HP HP-UX ja IBM AIX.
UNIX oli kirjutatud C-keeles ja oli porditav paljudele raudvarasüsteemidele. Varastel 1990tel müüs ATjaT Unixi Novellile, mis selle kasutusõigused 1995. aastal omakorda firmale Santa Cruz Operation (SCO) edasi müüs. SCO UNIX oli toona laialt levinud ja ka meil Eestiski kihutas mitmeid arvuteid sellel OS-il (nii ametlikul kui piraatversioonil). Unixite üheks „veaks“ oli nende kõrge hind.
Nii alustaski kuulus vaba tarkvara apologeet Richard Stallman aastal 1983 projektiga GNU (GNU’s Not Unix), mille eesmärgiks oli luua vabavaraline tarkvarasüsteem. Vabavaraline selles mõttes, et igaüks, kes sai tarkvara koopia, võis seda kasutada, modifitseerida ja oma arendusi vabalt edasi levitada. Ja kui Stallmani loengut sattus samuti arvutitudengi Lars Wirzeniuse kutsel kuulama soome-rootsi päritolu, toona ainult 22 aastane Linus Torvalds, sai ta sealt tõsise nakkuse külge.
Nii sündisidki 1991. aasta algul esimesed GNU General Public License versioon 2 (GPLv2) baseeruvad uue OSi kerneli (opsüsteemi tuum) arendused, kuni ta publitseeris 17. septembril oma esimese versiooni Linuxist.
Tudengi magistritöö
Linuse magistritööks Helsinki Ülikoolis oli „Linux: A Portable Operating System“. Algselt tahtis Linus oma opsüsteemi nimetada Freaxiks (sõnadest „free“, „freak“ ja X, kui vihje Unixile), kuid tema sõber Ari Lemmke, kelle FTP-serveris (ftp.funet.fi) esimene Linux töötas, andis Linuse kataloogile nimeks linux.
Ametliku, n-ö lõpetatud versioonina tuli Linux 1.0 avalikkuse ette aastal 14. märtsil 1994. Kui Linus külastas 1996. aastal California arvutifirmat Transmeta, sai ta kutse sinna tööle asuda. Nii töötaski ta seal kuni aastani 2003, mil suundus Open Source Development Labsi, millest sai peale liitumist Free Standards Groupiga Linux Foundation.
2006. aastal hinnati, et Linus Torvalds on ise kirjutanud 2% kogu Linuxi maailma koodist, mis teeb temast ühe suurima panustaja Linuxi maailma arengusse.
Linuxi versioonide arv on otsatu, tuntumatest võiks nimetada Red Hat, Debian, Ubuntu, Fedore, SUSE Linux, openSUSE, Slackware Linux, Linux Mint, Gentoo jpt ning Linuxi kernelit kasutavad Google Android, Chrome OS ja Chromium OS. Ubuntu baasil on loodud ka meie Eesti Estobuntu. Praeguseks on ka loodud Linuxist mitmeid kommertsversioone, millest Red Hat Linux on tuntuim.
Aastal 1999 tunnustasid Linust kaks toonast suurimat kommertsarendajat – Red Hat ja VA Linux – oma aktsiaoptsioonidega ja peale nende IPOt kasvas Linuse vara 20 miljoni dollari peale.
Suur töö sai ka väärikat tunnustust. Kui Linus külastas 1993. aastal Linux for the Australian Unix Users Group konverentsil Austraaliat, siis näksas teda loomaaias pingviin. Sellest jäi talle mällu selline jälg, et ta valis pingviini oma Linux Kerneli sümboliks. Lõpliku ja praeguseks üle maailma tuntud logokonkursi võitis Larry Ewing – nii saimegi pingviin Tuxi.
Nr 1 maailmas
Kuigi algselt loodi Linux x86 personaalarvutite jaoks, on teda kogu aja porditud ka muudele süsteemidele ja praeguseks on ta enim platvorme toetavaks OSiks maailmas.
Hetkel on maailmas OS osakaal järgmine: suurima levikuga on loomulikult personaalarvutite Microsoft Windows (76,45%), talle järgneb machos (17,72%) ja Linux positsioneerub alles kolmandale kohale (1,73%). Siin pole ka midagi imestada – on ju suurem enamus maailma arvutitest PC personaalarvutid ja tavakasutaja jaoks on Linux kindlasti eriteadmisi vajav OS. Ent praegu on ilmunud talle nii palju GUI-sid (Graphical User Interface ehk graafiline kasutajaliides), et sobiva puhul ei saa kasutaja arugi, et SEE pole Windows.
Suurem jagu vajalikke programme (videopleierid, tekstitöötlus, graafika- ja fototöötlus, veebibrauserid jne) on kõik ka Linuxile olemas. Nii et tavanõudmistega tavatarbija saaks selles keskkonnas vabalt hakkama.
Kui me aga viskame pilgu mobiilseadmete valda, siis siin on suureks dominandiks Android, mis baseerub samuti Linuxi kernelil. Androidi osakaal on 87,5% ja talle järgneb Apple iOS 12,1%, kõigile muudele jääb vaid armetu 0,4%.
Kui me vaatame aga suuremasse arvutimaailma, siis seal on olukord hoopis teine. Linuxit kasutab suurem enamus superarvuteid ja Green500 süsteeme ning maailma TOP10 superarvutitest jooksevad kõik Linuxi peal. Aastal 2015 lõi IBM suisa LinuxONE mainframe superarvutite seeria, mis jookseb ainult Linuxi peal.
Praegu on Linuxi kerneli peaarendaja koha peal Greg Kroah-Hartman ning Free Software Foundationi juhib William John Sullivan.
Ning lõpetuseks – pingviin pole jäänud ainult Maa peale. Linuxi peal jooksevad SpaceX Falcon 9 kontrollarvutid, samuti Dragon 2 omad. Kuigi algul plaaniti mittekriitiliste sülearvutite opsüsteemina Windowsit, asendati see Linuxiga. Ning esimene kosmose humanoidrobot – Robonatu 2 – jookseb samuti Linuxi peal.
