Viis digilubadust uueks aastaks, mille peaksid kindlasti ellu viima

Uue aasta algus on aeg, kus inimesed annavad endale traditsiooniliselt lubadusi, mida hooga täitma hakata. Kuna järjest rohkem veedab inimkond aega kübermaailmas, reastas Samsungi Õpilaste Digitaalne IQ programmi juht Egle Tamelyte uue aasta tähtsaimad digilubadused, mille iga nutisõber endale kindlasti andma peaks.

1) Vaheta regulaarselt parooli

Ilmselt on tegu kõige vanema ja universaalsema soovitusega, ent see on ja jääb ka järgmisel aastal sama tähtsaks soovituseks kui varem. Hea ja tugev parool on see, mis aitab palju jama ja hilisemat peavalu vältida. Parool võiks koosneda nii tähtedest, numbritest kui ka sümbolitest.

“Kes ei oska kohe endale sobivat parooli välja mõelda, võib minna näiteks heaparool.ee veebilehele, mis on kontrollitud ja usaldusväärne veebileht keeruliselt murtava, ent lihtsalt meelde jäetava parooli loomiseks,” kommenteeris Tamelyte. „Turvalised paroolid tuleks luua kogu perele ning edasijõudnud võiksid kasutusele võtta paroolihalduri.“

2) Võta kasutusele kaheastmeline autentimine

Ilmselt on tegu eelmise aasta ühe kuumima sõnapaariga, mis jõudis endise IT-ministri kaudu paljude inimeste teadvusesse. Kas see pani aga reaalselt ka sind kaheastmelist autentimist kasutusele võtma? Selguse huvides olgu siinkohal veelkord üle kinnitatud, et kaheastmeline autentimine ei tähenda telefonis kahe parooli või PIN-koodi ja mustri samaaegset kasutamist, vaid turvategevust, mis nõuab kasutajalt sisselogimisel enese identifitseerimist kahel sõltumatul viisil: näiteks parool ja sõnum, mis saadetakse eraldi telefoni.

“Eelmisel aastal suutsid küberkurjategijad nii mõnegi tuntud inimese sotsiaalmeediakonto ära kaaperdada ja veel muudki pahandust teha, kuna kontod polnud kaheastmeliselt turvatud,” selgitas Tamelyte. “Sarnased küberrünnakud inimeste vastu suurenevad järgmisel aastal kindlasti, seega on oluline teada, kuidas end tõhusalt kaitsta.”

3) Lõpeta brauseri tabaluku usaldamine

Küberpättide maailmas on hetke kuumim trend õngitsemine ehk inimestelt püütakse pettuse teel kätte saada paroole ja muid andmeid, et pätid saaks nendega juba ise edasi tegutseda.

Kui seni on üsna kindel turvalisuse näitaja olnud veebibrauseri aadressiribal kõige ees olnud tabalukk, mis markeeris krüpteeritud veebiprotokolli, siis nüüd on olukord muutumas – eelmisel aastal hakkasid levima internetipettused, kus tabalukku võltsiti ning püüti niimoodi hajameelseid internetikasutajaid lõksu tõmmata.

4) Uuenda kõikide seadmete tarkvara

Tarkvarauuenduste välja laskmiseks on tehnoloogiaettevõtetel tavaliselt üks põhjus – see teeb midagi paremaks ning lapib ära augud, mis alguses võisid sisse jääda. Kuigi võib tunduda, et igasuguseid uuendusi tuleb uksest ja aknast sisse iga päev, tasub need ära teha.

“Eriti oluline on see noorte inimeste puhul, kes digimaailmas väga paljude rakendustega toimetavad ning kõikvõimalikke rakenduste abil juhitavaid nutividinaid omavad,” rääkis Tamelyte. “Samsung käis eelmisel aastal Eesti koolides Digitaalse IQ programmi ja Netiketi võistluse raames paljude kooliõpilastega kohtumas ning selgus, et regulaarselt uuendavad oma seadmete tarkvara vähem kui pooled õpilastest.”

Peamine põhjus tarkvarauuenduste edasi lükkamiseks on viitsimatus, ent just nagu hea laps peseb õhtul hambad ära, tasub ka digihügieeni eest igapäevaselt hoolitseda.

5) Räägi lähedastega küberohtudest

Sellest ei piisa, kui oled ise teadlik ja digiharitud inimene, kuna küberkurjategijad on nutikad ning võivad sind rünnata kohast, mille peale sa ise ei tulegi – näiteks vanaema koduarvuti või nõrgalt turvatud wifi-võrgu kaudu, samuti tädi Maali robottolmuimeja või nutikülmiku kaudu. Üheskoos targalt tegutsedes on ebameeldivustesse sattumise oht väiksem.

“Igal andmekillul on oma hind ning kui pätt on mingi isikliku teabe kätte saanud, võib ta seda hämarate eesmärkide tarbeks edasi müüa,” selgitas Tamelyte. “Seetõttu tuleks oma pereringis selgitada, kuidas digimaailmas turvaliselt käituda ning vajadusel aidata kehvema teadmisega sugulastel uued paroolid, tulemüürid või viirusetõrjed ära seadistada.”