Üleandmise edasilükkamise põhjuseks on peamise lasti, plasmapiduri mooduli, pikenenud tootmisaeg, mis lükkab edasi esimese stardiakna võimaluse. ESTCube-2 loodetakse siiski 2022. aasta lõpus kosmosesse saata.
Plasmapidur, mille katsetamine on ESTCube-2 peamine eesmärk, aitaks tulevikus satelliite ohutult orbiidilt alla tuua ning seeläbi vähendada kosmoseprügi. “Vajalik tehnoloogia pannakse kokku Soome Meteoroloogia Instituudis (FMI). FMI-l oli arenduses plasmapiduri uus versioon, kus leppisime kokku, et võtame mõned kuud aega, et see lõplikult viimistleda,” põhjendab ESTCube-2 projektijuht Hans Teras hilisema stardiakna valimist. “Kiirustamise asemel on mõistlik kõik satelliidi komponendid ära oodata ja turvaliselt kokku panna. Arianespace pakkus meie satelliidile kohta järgmisel missioonil VV23 ning see sobis meile väga hästi”.
Üleandmise edasilükkamisel on ka positiivne külg ESTCube’i inseneridele, kellel on nüüd rohkem aega, et satelliiti testida. Ka praegu käivad Tartu observatooriumis väga täpselt välja töötatud testid, et satelliidi riistvara kosmose- ja starditingimuste suhtes testida. Satelliidi tarkvara on veel viimane osa, mille arendamisega aktiivselt vaeva nähakse. Kui meeskond saab kätte viimase osa riistvara - plasmapiduri katsemooduli - saab satelliidi testid lõpuni viia.
Satelliidi valmimise praegusest seisust ja hilisemast stardiaknast räägib lähemalt ESTCube pressijuht Karl Vilhelm Valter täna Kanal 2 saates “Õhtu!”.
