Kodusoleku valvurid

Esa Siivola
Raimo Ylönen
29.05.2020
Markus Pentikäinen

Kui inimesel endaga toimetulek halveneb, võivad abistava käe ulatada ka elektroonikaseadmed. Küllalt soodsad ja lihtsasti paigaldatavad süsteemid muudavad liikumise nii kodus kui ka väljaspool seda turvalisemaks.

Turvaseadmed

  • Luna-randmevõru
  • SimPal-G212
  • Wolf Guard M3GS1

                     

Seeniormobiilid

  • Doro 8080
  • MaxCom Comfort 715BB
  • MaxCom Comfort 721

 

Kui üksi elaval vanakesel või liikumispuudega inimesel peaks kodus juhtuma midagi ootamatut, on võimalikult kiire abi saabumine esmatähtis – olgu abistajateks siis pereliikmed või sõbrad. Võib ka juhtuda, et usaldav vanainimene on jäänud tüütute müügimeeste või petturite radarile ning ka neist vabanemine ei pruugi lepliku vanuri jaoks ilma kõrvalise abita lihtne olla.

Proovisime kolme mõistliku hinnaga valvesüsteemi. Neid saab igaüks ise üles seada ning ka kasutamisel mingeid lepingulisi kulusid ei lisandu (välja arvatud SIM-kaardi tasu). Häired jõuavad eelsalvestatud kontaktideni – nagu lähedased või sõbrad. Häiret on võimalik kokkuleppel suunata ka üldisele hädaabinumbrile.

Testisime ka kolme häirefunktsiooniga seeniormobiili, nende funktsioone ja kasutusmugavust.

 

Märkamatult tagaplaanil

Vaikne ja märkamatu valvesüsteem jälgib, et päevatoimetused mööduks tavapärases rütmis. Jälgimine baseerub liikumissensoritel, mida saab paigutuda sobivasse kohta. Kaamerapilti toas toimuvast need valveseadmed ei edasta.

Kui süsteem tuvastab, et tavapärast liikumist tavapärasel ajal pole, antakse häire eelseadistatud kontaktidele. Olukorda saab kontrollida lisaks helistamisele või kohale minekule ka eraldi videokaamera vahendusel.

Loomulikult on hädasolijal võimalik ka ise randmel oleva nupuga abi kutsuda. Nupp on juhtmevabalt ühenduses mobiili või keskseadmega ning selle vajutus teeb automaatselt kõne määratud numbritele.

 

Abiks on ka mobiiliäpid

Mobiilides toimivad äpid garanteerivad rahulikuma meele ka omastele. Omaksed saavad olla kindlad, et nupuvajutusega saab oma lähedast igal hetkel positsioneerida ning temaga ühendust võtta. Turvanupp on abiks ka väljaspool kodu – olgu selleks siis aiatöö või jalutuskäik metsas.

Androidi ja iOSi äpivalikust leiab tasuta rakendusi, mis moel või teisel aitavad. Naviäppides saab aktiveerida näiteks jälgimisrežiimi, kui jälgitav sellega nõustub, mis on abiks kas või seenemetsa minnes. Kindlustunnet üksi liikujale annavad nii Google Maps kui autojuhtide lemmik Waze. Leidub ka n-ö taustal töötavaid jälgimisäppe, mis edastavad mobiili asukohta, aga ei sega kuidagi tavalist telefonikasutust.

Näiteks äpiga Life360 on võimalik jagada oma asukohta ning samuti kutsuda abi. Saab ka eelseadistada piirid, millest lahkumisel saadetakse häireteade. Taoline äpp sobib nii väiksema koolilapse kui ka seiklushimulise vanaema või -isa nutitelefoni.

 

Valve- ja häiresüsteemide ning seeniortelefonide kasutamine ja funktsioonid tuleks abivajajal ja abistajal üheskoos üle vaadata. Liiga keerukas või funktsionaalne seade võib mõne abivajaja puhul osutuda pigem takistuseks – võib-olla piisaks vaid lihtsast randmevõrust. Valvelahendust planeerides ei tohi ka unustada, kuidas kantavaid seadmeid vajadusel võimalikult lihtsalt ja kindlalt laadida. Mobiilil võiks olla kindel tubane asukoht, kui seda kriitilisel hetkel peaks vaja minema.

TM KOMMENTAAR
Raimo Ylönen

Miks mitte tavaline nutitelefon?

Enamiku tänaste seenioride suhtumine nutiseadmetesse on hoopis teine, kui oli nende eakaaslastel aastakümme või paar tagasi. Paljud eakad on oma töistes tegemistes puutunud kokku nii arvutite kui mobiiltelefonidega ja pigem jätkaksid nende kasutust ka vanemas eas.

Nutitelefonil on nupulise ees palju eeliseid ja uued suureekraanilised telefonid ühendavad endas palju meediavorme ja erinevat funktsionaalsust – nagu sotsiaalmeedia, e-kirjad, panga- ja avalikud teenused jne.

Nutitelefoni abil saab erinevate suhtluskanalite vahendusel olla pidevalt maailmaga ja oluliste inimestega ühenduses. Kui vanaemal või vanaisal on WhatsAppi või Facebooki konto, on lihtne virtuaalselt kohtuda lasteelastega ja suhelda turvaliselt koduseinte vahelt ka sõpradega.

Telefoniga saab teha kvaliteetseid fotosid ning neid lihtsalt jagada, rääkimata suurelt ekraanilt vaatamisest.

Oluline on, et seade oleks kasutajale arusaadav. Näiteks Android-mobiilidele saab soovi korral installeerida erinevaid lihtsustatud graafikaga kasutajaliideseid. iPhone’i ekraanigraafika selgemaks ja suuremaks muutmise võimalusi pakub ka iOS.

Alguses tuleks aga erinevatel generatsioonidel kindlasti leida ühine aeg, et mobiil korralikult seadistada – see-eest edusammud ja lõpptulemus teevad kokkuvõttes rõõmu kõigile.

Lisa leiad juunikuisest Tehnikamaailmast.

Sarnased artiklid