Paljude eksimiste osaliseks polegi juhukülaline, kes läheb tundmatusse metsa marjule, vaid hoopis aastakümneid rabades ja metsades kulgenud kohalik, tavaliselt vanemaealine inimene. Ajakirjanduses avaldatud juhtumite põhjal võib öelda, et paljud neist eksinuist mõtlesid vaid korraks kiirelt metsa minna, külastada vanu tuttavaid marjakorjamise kohti ning mõne ämbritäie korjata. Olukorra teeb raskemaks see, et lühikesele retkele ei peeta vajalikuks kaasa võtta isegi väikest snäkki ega jooki.
Vesisel ja raskel maastikul hakkab juba paari tunni järel ämbriga ringi kõndides tekkima väsimus. Eakama marjakorjaja tervis ei pruugi olla päris selline, nagu aastakümneid tagasi. Kõige tipuks kaob suunataju ning hakatakse edasi-tagasi kõndima. Peagi on eksinu nii väsinud, et ei suuda enam edasi liikuda.
Ja see pole veel kõik. Järgmisena saab mobiiliaku hädaabikõnede ja kodustele helistamise katsete tõttu tühjaks.
Halvimal juhul polnud metsa minejal telefoni üldse kaasas, kuna see võib ju metsas maha kukkuda ja kaduma minna.
Mobiiltelefoni näitab kaarti
Paljude sel suvel eksinud inimeste otsingu- ja päästemissioone oleks saanud vältida, kui metsa minejatel oleks mõne iidse Nokia asemel kaasas olnud nutitelefon mõne kaarditarkvaraga.
Äpipoodides (App Store ja Google Play) on juba väga palju navigatsiooni- ja kaardirakendusi, mis aitavad maastikul liikuda ja õigele kohale navigeerida. Neist on kindlasti kasu nii marja- kui seenekorjajatele, lihtsalt matkajatele või vähekogenud looduses käijatele, kes tahavad end lihtsalt veidi tuulutada. Enamik neist äppidest ei maksa midagi. Navigeerimis- ja kaardirakendusega on väga raske eksida.
Toimimispõhimõte on kõigis rakendustes suures osas sama. Enne teele asumist saab märkida kohad telefoniekraanil, planeerida marsruute ja samal ajal valmistuda selleks, mida on maastikul oodata. Nutitelefoni suur ekraan on nagu loodud kaartide lugemiseks. Seade saab samal ajal asukohateavet GPS-satelliitidelt ning näitab, kus hetkel asutakse.
Täpne kaart, mida ekraanil näidatakse, muudab maastikul edasiliikumise palju lihtsamaks. Sellistest rasketest kohtadest, nagu soised alad, veekogud ja järsud nõlvad, saab aegsasti teada ja neid vältida, vaadates ekraanil kuvatavaid kaardimärgiseid ja juhendeid.
Tänu kaardirakendustele kaob eksimise oht, sest kasutaja enda asukoht on alati teada. Mobiiltelefon suunab teid tagasi alguspunkti, kui olete kaardil märkinud enne metsa minekut näiteks tee äärde jäetud auto asukoha.
Valmistu telefoni suuremaks energiatarbeks
Pikaajalisel kaardirakenduse ja GPSi kasutamisel suureneb telefoni elektritarbimine ja aku kiire tühjenemine võib tulla ebameeldiva üllatusena.
Enne metsa sõitmist on hea võtta kaasa laetud akupank ja toitejuhe, mille abil saab telefoni laadida, kui aku hakkab tühjaks saama. Samuti saab aku säästmiseks kasutada kaardirakendust ainult siis, kui seda vaja.
■ Kindlasti on oluline õppida kaardirakenduse kasutamine selgeks enne loodusesse minekut. Telefoni alla laetud äpi funktsioonide tundmaõppimiseks võib vaja minna korduvat rahulikku katsetamist kodustes tuttavates oludes. Vähemalt ei tasu seda hakata selgeks tegema päris nullist oma esimesel loodusretkel. Ja mis kõige tähtsam – hoia mobiiltelefoni alati endaga kaasas, kinnises taskus. Ära jäta seda koju ega autosse, kartes selle purunemist või kaotamist.
NB! Lisa leiad jaanuari Tehnikamaailmast.
