Võib ju öelda, et ega Spring ikka päris õige auto ei ole, ent numbritele otsa vaadates selgub, et 2023. aastal oli ta Euroopa elektriautode müügiedetabelis 8. kohal – kohe Volkswagen ID.3 järel ja Volvo XC40 ees (JATO Dynamicsi andmetel).
Nüüd on Spring teinud läbi mudeliuuenduse ja saanud senisega võrreldes hoopis enam autoks. Muidugi, paljudele elektriautodele omasest 3-4 sekundist 100 km/h-ni jääb vedela olemuse ja kerge ning tundetu rooliga Spring kaugele. Lisaks kerkib üles ammu elektriautode juures unustatud küsimus „kas Tartusse ikka saab?“. Selle osas on nii ja naa – ametlik läbisõiduulatus 225 km justkui lubaks, aga targem oleks teel särtsu juurde panna. Kangemaid laadijaid selleks otsima ei pea, üle 30 kW see auto vastu ei võta, aga et aku mahutab vaid 26,8 kWh, jõuab WC-s ära käia ja kohvi võtta – täpselt nagu ka suuremate akude ja kiirema laadimisega elektriautode puhul.
225 km läbisõiduulatus tundub vähe, kuid reaalselt läbivat Springi omanikud päevas 37 km. Kokku keskeltläbi 4 sõitu ööpäevas ja kolmel juhul neljast laetakse autot kodus – seega pole ka 30 kW laadimisvõimsus kõige suurem miinus.
Milles Spring paljudele silmad ette teeb, on tema manööverdavusvõime. 3,7 m pikkusena vajab ta tagasipöördeks vaid 4,8 m raadiusega ringi. Lisaks Dusterit meenutavale välimusele on uuenenud ka auto sisemus, mis on ajastule kohaselt digitaalne – nt uus 10" multimeediasüsteem, millel kõik vajalikud funktsioonid olemas. Uudis on seegi, et nüüd saab rooli üles-alla liigutada – jah, see on uudis – nagu ka B-režiimi lisandumine käiguvalitsale. Samuti on lisandunud võimalus auto aku pealt muid elektriseadmeid käitada.
Mootoriversioone on endiselt kaks, 45 ja 65 hj – esimesel puhul kulub 100 km/h saavutamiseks üle 19 sekundi, teisel puhul 13,7 sekundit. Samas on isegi siin elektrimootori sisepõlemismootorist paremat momenti tunda, sest kui muidu võiks tõmmata dünaamika osas analooge paari kümnendi taguste Renault Cliode või Opel Corsadega, siis erinevalt neist suudab Spring reageerida ka siis kui kiirusnäit juba kolmekohaline. Oma osa on siin ka massil – autosid, mille kaalunumber jääb alla 1000 kg, tänapäeval palju ei ole ja siit tasub otsida ka üht vastust küsimusele, kuidas on õnnestunud Springi energiatarve 13 kWh/100 km peal hoida.
Odavauto kliente huvitab kõigepealt hind – vähemalt baasmudelil jääb see endiselt alla 20 000 euro. Kas see aga ka edaspidi nii olema saab, näitab aeg, sest kokku pannakse neid autosid Hiinas ning seega kuulub see Dacia vaatamata prantslastest omanikele ja Rumeenia kaubamärgile Euroopa Liidu lisatollide alla. Ka on Euroopasse saabumas konkurente Hyundai Insteri ja Leapmotor T03 näol – nii et Springil läheb oma edetabelikoha kaitsmine raskemaks.
