James Webb Space Telescope (JWST)
Möödunud aasta suurimaks teaduslikuks ürituseks oli ülikallis ja riskantne, kuid edukalt lõppenud James Webbi infrapuna kosmoseteleskoobi (James Webb Space Telescope – JWST) start, uurimaks kosmose iidseimaid aegasid, mida seni jälgida polnud suudetud. Teleskoobi peamiseks arendajaks on NASA tihedas koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) ja Kanada Kosmoseagentuuriga (CSA). Teleskoop sai nime NASA omaaegse Juhi James Webbi järgi, kes teise mehena juhtis NASA-t aastail 1961-1968 ja mängis olulist rolli NASA Apollo-programmi loomisel.
Teleskoobi loomist alustati juba 1990te aastate keskpaigas. Algselt planeeritud poolest miljardist dollarist ei piisanud ja eelarve aina kasvas. ESA liitus programmiga aastal 2004 ja CSA aastal 2007. Algne stardiaeg aastal 2010 lükkus aga edasi, ent 2016. aastal sai teleskoop n-ö valmis. Kuid tänu mitmetele tagasilöökidele ja avastatud vigadel starti 2018. aastal ei toimunud ja NASA lükkas selle edasi märtsi 2021.
Projekti maksumus oli kasvanud meeletu summani – 9,7 miljardit dollarit – olles üheks kallimaks projektiks kosmoseuuringute ajaloos. Lõpuks peale täiendavaid kontrolle ja viivitusi startis JWST esimesel jõulupühal, 25. detsembril 2021 Kourou ESA stardiplatvormilt.
Arvestades peale Suurt Pauku toimunud kosmose paisumist, liiguvad vanimate objektide infokiirgused tänu punanihkele nähtavast spektrist välja infrapunasesse alasse, mida praegune Hubble´i teleskoop jälgida ei oska. Aga just infrapunaalast saame teavet maailma vanimate ja kaugeimate galaktikate ning tähtede sünni ja arengute osas. Samuti on võimalik saada infot kaugete eksoplaneetide kohta.
Teleskoobi peamine peegelsüsteem, Optical Telescope Element, koosneb 18 heksagonaalsest kullaga kaetud berülliumist peeglist, mis moodustavad suure, 6,5 meetrise läbimõõduga peapeegli. See pakub 5,6 korda suuremat valguse kogumise pinda võrreldes Hubble´i 2,4 meetrise peegliga (ehk siis 25,37 m2 võrreldes Hubble´i 4,252 m2 pinnaga). Kui Hubble suudab vaadelda lähi-ultravioletses alas, nähtavas valguses ja lähi-infrapunas (0,1–1,0 μm), siis JWST vaatlusala ulatub kesk-infrapunasse (0,6–28,3 μm). Et välistada kõrvaliste soojuskiirguste tekitatud häireid, peab JWST temperatuur olema alla 50 K (−223 °C). Selleks viiakse teleskoop Päikese-Maa L2 Lagrange´i punkti, mis asub Maast umbes 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel. Lisaks kaitseb teleskoopi viiekihiline kattevari Päikeselt, Maalt ja Kuult saabuvate soojuskiirguste eest.
8. jaanuariks oli teleskoop end „lahti pakkinud“ ja jätkab teekonda sihtpunkti suunas. Lõplikud häälestused ja rihtimised võtavad veel aega ning esimesi teaduslikke andmeid loodetakse saada umbes viie kuu pärast.
Chang’e 5 leidis Kuult vett
Eelmisel aastal kirjutasime lühidalt Hiina edukast kuundumismissioonist ning et nad kogusid Kuu varjuküljelt Oceanus Procellarumist 1,731 kg pinnasenäidiseid. Mõned nädalad tagasi avalikustati nende näidiste uurimistulemused ja – voilaa! – nendest leiti vett. Seni polnud seda veel keegi avastanud.
Kuigi vee sisaldus on vaid 120-180 osa miljonist, on tegu siiski olulise avastusega. See on pannud paljud tegutsema. Lähiaastateks on planeeritud NASA Commercial Lunar Payload Services programm, samuti plaanib NASA alustada jääjahtimisega tegeleva kulgurimissiooniga Volatiles Investigating Polar Exploration Rover (VIPER), mis peaks kuunduma järgmisel aastal.
Eesti juurtega kosmosemutt
TMi oktoobrinumbris kirjutasime Eesti juurtega naistest kosmose lävepakul. Ja nii juhtuski – võidujooksus Tom Cruise´iga võitsid seekordse võidujooksu venelased. 5. oktoobril startis Sojuz MS-19 pardal rahvusvahelisse kosmosejaama ISS eesti juurtega vene näitlejanna Julia Peresild ning ta veetis koos filmirežissööri Klim Šipenkoga seal üle nädala. Tagasi Maale pöördusid nad hetkel ISSiga põkatud Sojuz MS-18 pardal 17. oktoobril. Nad filmisid kosmoses filmi Väljakutse (Võzov), mis on koostööprojekt Roskosmose ja kahe vene stuudio – Kanal Üks ja Kollane, Must ja Valge vahel. Šipenko oli korraga selle filmi režissöör, operaator, kunstnik ja grimmi looja.
Kosmoseturismi areng
Aasta 2021 avas tee mitteriiklike astronautide lendudeks. Tee lõi lahti 20. juulil Blue Origin New Shepard Crew Capsule, mille pardal lendasid kosmosesse Jeff ja Mark Bezos, Oliver Daemen ja Wally Funk, üks vanimaid NASA astronautide tiimi liikmeid, kes kahjuks selle programmi käigus kosmosesse ei jõudnud. 19. septembril viis SpaceX Crew Dragon Resilience kosmosesse juba neli turisti. 13. oktoobril järgnes New Shepard Crew Capsule´i uus lend, mille pardal väisas kosmost nelja muu turisti seas ka William Shatner – kuulus kapten Kirk ulmeseriaalist Star Trek. 20. detsembril viis venelaste Sojuz MS-20 kosmosesse kaks Jaapani turisti. Aasta viimase turismireisina startis 11. detsembril New Shepard Crew Capsule kuue turistiga pardal.
Muud olulised sündmused
18. veebruaril maandus Marsil kulgur Perseverance, mis viis kohale ka drooni Ingenuity. 14. mail maandasid hiinlased Marsil edukalt oma Tianwen-1 maanduri ja Zhurong kulguri. Sellega sai Hiinast teine eduka Marsi-kulguri ehitanud riik. 16. oktoobril startis NASA pikaajaline projekt Lucy – 12 aastane teekond, mis lendab uurima asteroidivöö objekte ja Jupiteri nn Trojan-asteroide. Ka pikendati juba 31. juulil lõppema pidanud sondi Juno eluaega ja NASA teatel jätkab ta tegevust Jupiteri atmosfääri uurimisel ning tema kuude Europa ja Io tutvumisel. Viimane aastalõpu uudis tuli Hiinast, kes saatis Marsile oma Tianwen-1 orbitaalkaamera.
