1. Teleritel on protsessorid, mille võimsus on tähtis
Minevikus oli teleril laias laastus üks ülesanne – edastada pilti. Kui tehnikaga on kõik korras, siis protsess ise ei nõua erilist arvutusvõimsust, seega ei vaja see ka protsessorit. Tänapäeval on asjad telemaailmas aga oluliselt keerulisemad. Telerist vaadatakse lisaks traditsioonilistele telesaadetele voogedastusteenuseid ja kasutatakse rakendusi, mis nõuavad telerilt ka arvutusvõimsust.
„Seetõttu tuleks poes kindlasti teenindajate käes uurida, milline protsessor teleril on ja kui võimas see on. Seda põhjusel, et sellest sõltub, kui sujuv on teleri kasutamine kodus, kui hästi toimivad erinevad rakendused nagu Netflix ja YouTube ning kas telerist saab edukalt mängida ka sisu näiteks kõvaketta pealt,“ selgitas Baranov.
„Erinevad teleritootjad kasutavad teleri arvutusvõimsuse hindamiseks erinevaid väljendeid nagu Quantum Processor ja muu taoline. Seega gigahertside asemel tuleks poes küsida, kas seadmel on ka piisavalt arvutusvõimsust pisut keerulisemate ülesannete täitmiseks,“ lisas Baranov.
2. Vali pika elueaga ekraanitehnoloogia
Kõik ekraanitehnoloogiad ei ole võrdsed. Igal neist on kindlad omadused, head ja vead, mida tuleks telerit soetades arvesse võtta. Tihtipeale keskendub sellisel juhul müügimeeste jutt poes resolutsioonile ja ekraani eredusele, mis on muidugi olulised, kuid silmas tuleks pidada enamat.
„Täpsemini seda, kui kaua teleri ekraanitehnoloogia vastu peab. 2019. aastal Samsungi tellitud ja Norstati läbiviidud teleriuuringu kohaselt ostavad inimesed endale teleri kümneks ja isegi enamaks aastaks, seega tuleb valida ka vastav ekraanitehnoloogia, mis nii kaua reaalselt vastu peaks. Ilusast pildist on vähe kasu, kui saad seda vaid mõned aastad vaadata,“ selgitas Baranov. „Näiteks OLED-ekraaniga teleritel võib esineda probleemi, kus üht pilti ekraanil pikka aega näidates võib see ekraanile jälje põletada ehk tekitada burn-in-probleemi. QLED- ja LCD-teleritel seda probleemi pole, kuna ekraanis ei kasutada orgaanilisi LED-tulesid, millest tuleb ka nimi OLED,“ lisas Baranov.
3. Vaata, mida saab teleka külge ühendada
Paljude kodudes on juba päris palju erinevaid seadmeid, mida teleka külge saab ühendada. Alustades lihtsamatest digiboksidest, lõpetades konsoolide ja kõvaketastega. Seega enne teleka ostu tuleks kindlasti mõelda, mida on plaanis sellega ühendada ning kas vajalikud ühenduspesad on olemas.
„Näiteks kasutavad paljud lahendust, kus kõvaketas ühendatakse teleri külge ning vaadatakse sealtkaudu filme või sarju. Sellisel juhul tuleks kindlasti kontrollida, et teleri taga oleks ka USB-pesad, kuhu saaks kõvaketta paigaldada. Samuti tuleks veenduda piisava koguse HDMI-pesade olemasolus, kuna sealkaudu ühendatakse enamasti konsoole või digiboksi,“ selgitas Baranov.
4. Kui suurt telerit sa tegelikult vajad?
Viimaks tasub kaaluda ka seda, kui suurt telerit sa reaalselt vajad. 75tolline hiigelekraan võib kõlada lahedalt, kuid reaalsuses tuleks teleri suurust valida toa järgi, kuhu see hiljem paigutatakse.
„40tollisest telekast tuleks istuda 1,5–2,5 meetri kaugusel, 50tollisest 1,9–3,2 meetri kaugusel, 65tollisest 2,5–4,5 meetri kaugusel ja 75tollisest 4,5 meetri kaugusel. Sealjuures tuleks arvestada, et mida kõrgem on teleka resolutsioon, seda lähemal sellele saab istuda ilma kvaliteeti ohverdamata. Nii saab telekast parima vaatamiskogemuse ja kahju silmadele on väiksem,“ ütles Baranov.
4 asja, mida müügimehed sulle ei räägi, kui poest uut telerit ostad
19.09.2019
Teleri soetamine on suur otsus, sest need võivad olla suhteliselt kallid ning uuringute kohaselt ostavad inimesed endale teleri kümneks või isegi enamaks aastaks. Sellest tulenevalt on oluline otsus põhjalikult läbi mõelda ja küsida ka poes olevatelt teenindajatelt toodete kohta lisainfot. Samsung Eesti tootekoolitaja German Baranov toob välja neli olulist asja, mida poes olevad müügimehed tihtipeale ei räägi, kuid mille kohta neilt kindlasti küsida tuleks.
