Škodade „pealinn“ Mladá Boleslav umbes 60 km kaugusel Prahast on koduks mitte ainult Škoda tehasele vaid ka esinduslikule muuseumile, mis katab kogu nüüdseks juba pea 125 aasta pikkuse ajaloo.
Kaks Vaclavit – Laurin ja Klement – olid tõsised liikumisentusiastid. Alustanud jalgrataste remondi ja kahe töötajaga, järgnesid peagi juba Slavia kaubamärgi all omatoodangu rattad. Oma jalgrattatehas kerkis 1898. aastal, töötajate arv oli selleks ajaks kasvanud 40-ni.
Juba 1899. aastal pandi esmakordselt rattale mootor, tollane Motocyclette suutis arendada kuni 30 km/h kiirust. Ehkki moottorrattad jäid seejärel aastateks firma põhitoodeteks, oli sealt loogiline siirduda autode maailma ning siin pandi esimene märk maha aastal 1905, kui esitleti mudelit Voiturette A. Kahekohaline sõiduk oli varustatud 7 hj V2-mootoriga ja kolmekäigulise käigukastiga, suutes arendada kuni 40 km/h kiirust Täiemahuline autotootmine käivitus aasta hiljem kui aastanumbriks oli 1906 ning peagi oli Laurin & Klement suurim sõidukite tootja terves Austria-Ungari impeeriumis, sälitades oma positsiooni ka pärast Tšehhoslovakkia ilmumist maailmakaardile 1918. aastal.
Škoda nimi jõudis autodele siiski alles kahekümnendate aastate II pooles, pärast seda kui Laurin & Klement ühines Plzenis tegutsenud tööstuseettevõttega Škoda. Viimane oli just asutanud ka oma autoosakonna ning nüüd saigi ühinenud ettevõte nimeks Škoda Auto. Esialgu säilis ka Laurin & Klementi kaubamärk ja nii kandiski 1925. aastal esitletud Škoda 110 veel mõlema ettevõtte logosid.
II maailmasõja järel jäi Tšehhoslovakkia NSV Liidu mõjusfääri ja see tähendas Škoda riigistamist. Ehkki idabloki mõistes oli Škoda toodang endiselt tipptasemel, jäädi aasta-aastalt maailmast siiski maha ja uue hingamise sai Škoda alles pärast idabloki lagunemist, kui ettevõtte 1991. aastal Volkswageni kontserniga liideti.
Kolm aastat pärast Škoda maabumist Volkswageni kontsernis esitleti esimest nn uue aja Škodat – väikeautot Felicia. See mudel püsis tootmises 2001. aastani, kokku valmis üle 1,4 mln auto. 1996. aasta Pariisi autonäitusel debüteerinud Škoda Octavia oli aga esimeseks Škoda mudeliks, mille väljatöötamine jäi juba Volkswageni ajastusse.
Rikkaliku pildigalerii leiad jaanuari Tehnikamaailmast.
