Škoda on otsingute ajastus ja kui linnamaasturite ning Octavia ja Superbi osas läheb kõik suurepäraselt, siis sealt allpool on seis keerulisem. Mõned aastad tagasi turule toodud Rapid oodatud edu ei saavutanud ning ju leidsid ka Škoda turundusgurud, et vaatamata soliidsele ajaloole (sellenimeline mudel oli Škodal valikus juba kolmekümnendatel aastatel) on targem see mudelinimi järjekordselt riiulisse tõsta (seda vähemalt Euroopas) ja millegi uuega üritada.
Ja selleks „millekski uueks“ sai Scala. Mida oodata, näitas põgusalt juba mullusügisene ideeauto Vision RS, ent tänavu kevadel Genfis veeretati avalikkuse ette seeriaauto, mis selgelt omas klassis skaala ülemisse otsa pürgib.
Scala on ehitatud VW kontserni nn MQB-platvormile, mida kasutatakse nt VW Polo põhjana. See aga ei tähenda sugugi, et Scala näol oleks tegemist väikese autoga, pigem vastupidi. Uustulnuk on Polost tervelt 30 cm pikem, kannatades seega välja võrdluse pigem Golfiga.
Kui vahepeal kippus Škodade disain üsna tähelepandamatuks kätte, siis viimasel ajal enam mitte. Nii on ka Scala saanud endale igati tähelepanu pälviva kujustuse koos agressiivse esiosa ja nurgeliste joontega. Nii viitavad ka nt esitulede kristallimotiivid Tšehhi klaasimeistrite kunstile ja margi päritolule.
Salongi viimistlustase on suurepärane ja Scala kipub sellega tõsiselt Golfile ära tegema. Tõsi, pole ka teab mis saladus, et ka uus Golf on peagi tulekul ja küllap loksub siis kõik taas paika.
Täispunktid teenib Škoda taas ruumikuse eest, sest vaid pisut alla 4,4 m pikkuses autos sellist tagaistme mahutavust naljalt ei kohta. Selles mõttes on Škoda siin taas „Superbi teinud“ – seda aga hoopis väiksemate autode konkurentsis. Ja ehkki võib eeldada, et suur jalaruum tähendab järelandmisi pakiruumi mahutavuses, pole see sugugi nii ning 467 liitrit on igati korralik näitaja.
Nagu juba mainitud, teeb Scala uue tulijana oma varustustasemelt ära mitmele nimekale (kuid vanemale) olijale ning nii on nt uuel 1,5liitrisel mootoril nn kütusekulu kokkuhoiu huvides 2-silindri režiim, kõikvõimalike elektroonikavidinate loetelu võtab aga hinnakirjas mitu lehekülge. Tõsi, need sõiduabid-valvurid näikse veidi närvilised olema, sest auto kamandab roolist kinni hoidma ka siis kui juht seda parajasti kenasti teeb...
Ettevaatlik tuleb olla Scalaga kiiruskaamerate alasse sattudes, sest Scala spidomeeter osutub paljude teiste autode võrreldes ootamatult täpseks. Nii et kui GPSi järgi kontrollides tähendab spidomeetrinäit 100 km/h enamasti reaalset kiirust 93-95 km/h, siis Scalal „sajaga“ sõites ületab reaalne kiirus juba 90 km/h alal kiirust mõõtva kaamera valuläve taseme.
Tähelepanuväärne on Scala baashind – 14 900 eurot, kuid enne pangaautomaadi juurde tormamist tasuks siiski hoolega hinnakirja süveneda, sest varustust pakub Scala oma segmendi kohta enam kui küll ning 1liitrise baasjõuallika kõrval leiab valikust ka 1,5liitrise bensiini- ja 1,6liitrise diiselmootori. Nii oli ka 1,5liitrise TSI-bensiinimootoriga prooviauto varustus muljetavaldav – klaaskatus, elektriline tagaluuk, juhtmevaba telefonilaadija, sportistmed jpm – ent paraku tähendas see ka kahekordistunud baashinda.
